Romantik Egle Erik Historische Hintergrund Rationalismus der Aufklärung Umbrüche durch die Französische Revolution Weltanschaung der Romantiker Gesellschaft - gewinnstrebend, an s. selbst denkend alles ist nicht mit dem Verstand erklärbar Alltag zu eintönig an der Macht des Intuitions glauben (=>Individualismus) Idealisierung der mystische Welt der Religion Romantisierung von Wirklichkeit Phantasie Dunkle Erleben Nacht Dämonische Leidenschaft Schönheit u. Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815)
detsembril 1950.Eesti NSV Ülemkohtus peeti kirjanikku nii ohtlikuks kodanlikuks natsionalistiks, et talle mõisteti 25 aastat vangistust ning 1952 saadeti asumisele Sverdlovski oblastisse. Hiljem vähendati karistust kümnele aastale. Alates 1964. aastast oli Marta Sillaots taas Kirjanike Liidu liige . Marta Sillaots avaldas oma töid Postimehes, Päevalehes, Tallinna Teatajas ja muudes väljaannetes. 1910. aastal ilmus Marta Sillaotsalt hulk kasvatusteaduslikke artikleid: ,,Individualismus lastekasvatuses", ,,Individualistiline lastekasvatus ja emakeeleõpetus koolides", ,,Võitlus valetamise vastu lastetoas." jne. Enamik mainitud töödest on ilmunud Postimehes. Kasvatusest rääkisid ka ilukirjanduslikud lühilood ,,Eesel", ,,Nali", ,,Vale" ja ,,Hermann".1920- ndail tegutses MS rohkem kirjanduskriitikuna, omalooming oli tagaplaanil. Vaid 1921 ilmus ,,Kodukäijad" anekdootlike elupildikestega. 1930-ndate teisel poolel kirjutas Sillaots lastele
" die begriffliche Grundlage der Literaturepoche. Der Mensch selbst gerät in den Mittelpunkt. Die Aufklärer fordern Naturrechte ein Literaturepoche: Sturm und Drang (1770-1785) Wissenswertes über die Epoche: Johann Wolfgang von Goethe und Friedrich Schiller prägen praktisch im Alleingang die Literaturepoche des Sturm und Drangs Im Mittelpunkt steht das Genie, weshalb diese Periode auch als "Geniezeit" bekannt ist Motive: Natur, Individualismus, Spontanität, Empfindungen und Gefühle Ablehnung von Traditionen, Autoritäten und Normen Die Literaturgattung "Drama" wird zum zentralen Ausdrucksmittel. Dem Drama wird eine pädagogische Funktion zugeschrieben, es soll die Menschen erziehen Goethes "Die Leiden des jungen Werthers" und Schillers "Die Räuber" werden innerhalb kürzester Zeit europaweit zu den bekanntesten Werken und erreichen "Kultstatus" Literaturepoche: Weimarer Klassik (1786-1805)
” • Kultuuriajaloo käsitlus: ◦ Ajalugu tuleb periodiseerida erinevate “kultuuriajastutena” (Kulturzeitaltern), mida kujundab inimeste side (Bund) ümbritsevaga. ◦ Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: ▪ Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) ▪ Tüpism (Typismus, 350–1050) ▪ Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) ▪ Individualism (Individualismus, 1450–1700) ▪ Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) ◦ Igal kultuuriajastul on oma “psüühiline raskuspunkt”, oma dominant. • Saksa kultuuriajastud on universaalsed: “Autori uurimistöö üleüldises ajaloos on jõudnud punkti, kus võib õigustatult väita, et vaimse arengu etapid, mis esialgu leidsid tuvastamist Saksa rahvuse arengus – sümboolne, tüüpiline, konventsionaalne, individuaalne ja
☼ psüühiline raskuspunkt või kese ☼ teoreetiline mõju: sõnastas “mis on kultuuriajalugu” Saksa ajaloo näitel eristab Lamprecht viit kultuuriajastut: see mudel kehtib kõiki planeeti rahvaste ajaloos 1) Sümbolism (Symbolismus, kuni 350 pKr) – sümbolism - asi sümboliseerib midagi sügavamat 2) Tüpism (Typismus, 350–1050) – sotsiaalsed rollid - juba määratud, etteantud 3) Konventsionalism (Konventionalismus, 1050–1450) – kõrg keskaeg 4) Individualism (Individualismus, 1450–1700) 5) Subjektivism (Subjektivismus, alates 1700) Kultuuriajalugu 20. sajandi alguses: ☼ Prantsusmaa - 20. sajandi algul kultuuriajalugu keskkoht ☼ 19. sajandi teisel poolel rajatud kultuuriajaloo vundamendil hakkab 1920.–1930. aastatel esimest korda kuju võtma tänapäevane arusaam kultuuriajaloost “Uus kultuuriajalugu” 1920.–1930. aastatel ☼kultuuriajalugu levib ja muutub populaarseks mitmel pool Euroopas ja Ameerikas
annaabi.ee 
