1. Sõnaline keel 2. Rass/ etnilise päritolu 3. Tehniline keel 4. Kehakeel 5. Väärtushinnangud/ arusaamad 6. Düaadid ja organisatsioonid Keskkonnalased tegurid Keskkond võib kaasa aidata suhtlemise elamistoimingu sooritamisele Poliitilis-majanduslikud tegurid 1. Tehnoloogilised edusammud 2. Tehnoloogia ja tervishoid 3. Tehnoloogia ja konfidentsiaalsus Õenduse individualiseerimine suhtlemise elamistoimingus Inimeste suhtlemisviisid on erinevad ja seda tuleb arvestada õenduse individualiseerimisel. Klienti jälgides ning tema olulistel teemadel vesteldes, peab õde püüdma vastust leida järgmistele küsimustele: o Kuidas indiviid tavaliselt suhtleb? o Millised tegurid mõjutavad indiviidi suhtlemise toimingu sooritamise viisi? o Mida teab indiviid suhtlemisest? o Kuidas indiviid suhtub suhtlemisse? o Kas indiviidil on olnud pikaaegseid suhtlemisraskusi ja kuidas ta nendega hakkama on saanud?
Õendusabi vajaduse määraltlemine Millal on rahvusvaheline õdede päev? 12 mai V. Henderson on defineerinud õendust Õenduse erifunktsiooniks on aidata üksikisikut, kas tervet või haiget, terviseedendamisele või taastamisele suunatud toimingutes, mida ta ise suudab läbi viia, omades selleks vajalikku jõudu, teadmisi ja tahtmist. Õenduse ülesandeks on ka aiata üksikisikul enesega toime tulla nii kiiresti ku võimalik. Milline õendusmudel põhineb õenduse individualiseerimisel? Roper, Logan, Tierney mudel Loetle elamistoiminguid mõjutavaid tegurid Roper, Logan, Tierny õendusmudeli järgi: Turvalise keskkonna säilitamine, kehatemperatuuri mõõtmine, söömine, joomine, töötamine ja mängimine, suhtlemine, magamine, hingamine, isiklik puhtus ja riietamine, seksuaalsuse väljendamine, eritamine, füüsiline aktiivsus, suremine. Õendusprobleem – tegevus/ed(üks tegevus) a- teadmiste defitsiit õigest toitumisest – omandab teadmised õigest toitumisest
abistamist pärast lähedase inimese surma. (Roper jt 1999) Surijaid võib julgustada osalema oma hügieenis, kui nad tunnevad, et on selleks suutelised. Õendustöö peab olema korraldatud nii paindlikult, et selles võiks arvestada neid ajaperioode, millal patsient saab hakkama oma häiretega ja valukontroll on optimaalne. (Roper jt 1999) Kuigi inimeste reageering surmale on paljuski sarnane, on õenduse individualiseerimisel siiski väga oluline mõista, et iga surija ja teda ümbritsevad inimesed reageerivad surmale isemoodi. On nii palju erinevaid asju, mis võivad surijat kartma panna ja temas hirmu tekitada: näiteks hirm surma, valude, suremisprotsessi ees; hirm kaotada oma väärikus ja kontroll enese üle; hirm jääda üksinda või mure lähedaste pärast. Õde pole ehk võimeline kõrvaldama hirmu ja ängistust, kuid siiski võib ta lihtsaid vahendeid kasutades patsiendi olemuse mugavamaks muuta
suudavad vastata ¾ küsimustest, madala õpimotivatsiooniga õpilastele tuleb esitada kergemaid küsimusi - Küsimuste kognitiivne tase – võib liikuda nii madalama taseme ülesannetelt kõrgema taseme ülesannetele kui ka vastupidi - Vastuste ooteaeg – kui pikendada vastamiseks antavat aega, siis paraneb vastuste kvaliteet Õppetöö kohandamisel õpilaste erivajadustele rakendatakse nii õppimise individualiseerimist kui diferentseerimist. - Individualiseerimisel kohandatakse õppetöö konkreetse õpilase jaoks; diferentseerimisel õpilasrühmadele, kes jagavad ühisjooni, millega arvestamine hõlbustab nende õppimist. - Õppetöö individualiseerimise ja diferentseerimise aluseks on arusaamad õpilaste erinevustest vaimsetes võimetes, tunnetuslikes stiilides, loomingulisuses ning kognitiivses, sotsiaalses ja füüsilises arengus. 24. Metoodilised võimalused õppetöö diferentseerimiseks. - Töö õpilasrühmaga
annaabi.ee 
