Teovõime on võime võtta endale õigus ja kohustusi. Ainult inimene saab olla õiguse ja kohustuste kandja. Ainult inimene on õiguse subjekt. (Taska) Kanooniline õigus-ainult ristitutel õiguses. Keskaega Euroopa kontinente õigus-õigused seotud kommete ja usuga/nende läbi inimene seotud ühiskonnaga. Renessance-/reform- tõstab esile erahuvidest juhtiud üksikinimese. –üksikisikust saab õiguse lähtepunkt. Valgusajastu-algn Rooma õigusele- inimene /tark/mõistuslike individuaalhuvide järgija, mõõdupuu huvi ja võim. Kollektiivinimene 20 saj. inimest juhib keskkond, kollektiivne suhe. Reeglid/ printsiibid kehtivad alati, neid ei pea kirja panema. Objektiivne õiguse-kehtivate ÕN kogum, mis väljendavad üldist huvi (ultima ratio )+ vaadatakse, et see huvi saaks kaitstud. Subjektiivne õigus- kui üksikisikule seadusandja poolt tagatud käitumisvõimaluste kogum. Positiivne õiguse. kirjutatud õigus (ius scriptum) ÕN, mida seadusandja kehtestab
subjekti olemasolu. Õiguslikult determineeritud kohustus põhineb seadusel. Ka siis, kui normitehniliselt on seaduses sätestatud üksnes õigused, eeldab see vastukohustuste olemasolu. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Subjektiivne avalik õigus tekib siis, kui seadus on teinud nende soodustuste andmise haldusele kohustuseks. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: - Kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks (halduse õiguslik kohustus)?; - Kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma? Kui see nõue on seaduses selgesõnaliselt väljendatud, siis ei ole kahtlust ka selles, et on
Haldust teostatakse eelkõige avalikes huvides ja haldusõigus reguleerib avalikele huvidele orienteeritud haldust. Subjektiivse avaliku õigus teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksiisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks tuleb kindlaks teha: 1) Kas on olemas õigusnorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks (halduse õiguslik kohustus)? 2) Kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma? Subjektiivseid avalikke õigusi võib liigitada vastavalt huvide suundumusel kolme rühma: 1) Õigus osaleda avalikus elus – nn poliitilised õigused, nagu aktiivne ja passiivne
avalikes huvides ja haldusõigus reguleerib avalikele huvidele orienteeritud haldust. Sageli on see seotud avalike- ja erahuvide piiritlemisega, teatud juhtudel ka erahuvide allutamisega avalikele huvidele. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Üksnes asjaolu, et seadus näeb kodanikele ette teatud soodustuste võimaluse, ei loo veel subjektiivset avalikku õigust. Subjektiivne avalik õigus tekib siis, kui seadus on teinud nende soodustuste andmise haldusele kohustuseks. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: 1) kas on olemas õigusorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks (halduse õiguslik kohustus)?; 2) kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma? 30
avalikes huvides ja haldusõigus reguleerib avalikele huvidele orienteeritud haldust. Sageli on see seotud avalike- ja erahuvide piiritlemisega, teatud juhtudel ka erahuvide allutamisega avalikele huvidele. Subjektiivse avaliku õiguse teooria lähtub sellest, et subjektiivne avalik õigus eksisteerib (tekib) siis, kui õiguslik ettekirjutus kohustab haldust teenima mitte üksnes avalikke huvisid, vaid ka üksikisiku huvisid. Määravalt on sellisel juhul tegemist õiguslikult eesmärgistatud individuaalhuvide kaitsmisega. Üksnes asjaolu, et seadus näeb kodanikele ette teatud soodustuste võimaluse, ei loo veel subjektiivset avalikku õigust. Subjektiivne avalik õigus tekib siis, kui seadus on teinud nende soodustuste andmise haldusele kohustuseks. Subjektiivse avaliku õiguse olemasolu väljaselgitamiseks on vajalik kindlaks teha: 1) kas on olemas õigusorm, mis kohustab haldust teatud kindlaks käitumiseks (halduse õiguslik kohustus)?; 2) kas õigusnorm peab isiku huvisid kaitsma? 30
annaabi.ee 
