legislatiivaktid (ta sisaldab õigusnorme, loogika järgi jagunevad siis haldusaktid: õigustloovateks ehk üldaktideks ja mitteõigustloovateks ehk üksikaktideks. Positiivses õiguses on käibel ka mõiste "normatiivakt" e kompetentse organi ametlikku akti - dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel liigitatakse haldusakte: normatiivaktideks ja individuaalaktideks ei sisalda õigusnorme. 2. Liigitus vormi alusel. Jagunemine: a. Vormilised haldusaktid on sellised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi, kindla väliskuju. Nii vormilised kui ka vormivabad haldusaktid toimetatakse põhimõtteliselt kirjalikult, kuid mitte alati. Omaette haldusaktide kategooria moodustavad liiklusmärgid. Kuna kehtiv õigus on
õigusakt. Õigusnorm on käitumiseeskiri inimese teadvuses, õigusnorm õigusaktis on paberkandjal fikseeritud (dokumenteeritud) käitumiseeskiri. Õigusaktidel on vastavad nimetused (liigitähistused) sõltuvalt sellest, kas tegemist on üldaktide või üksikaktidega (nt: seadus, määrus, otsus, korraldus, käskkiri jne). Üldakte nimetatakse veel õigustloovateks aktideks ehk normatiivaktideks. Õigust kohaldavaid (rakendavaid) õigusakte nimetatakse üksikaktideks ehk individuaalaktideks. Õigusaktid avaldatakse neid kehtestanud institutsioonide nimel ametlike tekstidena riigi ametlikus väljaandes (Eestis: Riigi Teataja (RT); Riigi Teataja Lisa (RTL). Ametliku eriväljaandena võidakse avaldada mahukad süstematiseeritud õigusaktid, nt seadustikud ehk koodeksid või nende kommentaarid (seadustiku kommenteeritud väljaanne). Õigusaktide liike iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ning rekvisiidid. Sõltuvalt
Nimetatud seadustiku loogika järgi jagunevad haldusaktid õigustloovateks ehk üldaktideks ja mitteõigustloovateks ehk üksikaktideks. Positiivses õiguses on käibel ka mõiste "normatiivakt". Näiteks toob töökaitseseaduse § 4 teiste õigusaktide nimetuste kõrval ära ka termini "normatiivakt". Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti - dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel liigitatakse haldusakte normatiivaktideks ja individuaalaktideks. Viimased ei sisalda õigusnorme. 2. Liigitus vormi alusel Vormilised haldusaktid on sellised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi, kindla väliskuju. Vormivabadele aktidele sellist nõuet püstitatud ei ole. Nii vormilised kui ka vormivabad haldusaktid toimetatakse põhimõtteliselt kirjalikult, kuid mitte alati. Vormivabad aktid võivad olla ka suulised. Näiteks vormivaba suuline haldusakt on
Nimetatud seadustiku loogika järgi jagunevad haldusaktid õigustloovateks ehk üldaktideks ja mitteõigustloovateks ehk üksikaktideks. Positiivses õiguses on käibel ka mõiste "normatiivakt". Näiteks toob töökaitseseaduse § 4 teiste õigusaktide nimetuste kõrval ära ka termini "normatiivakt". Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti - dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Sellel alusel liigitatakse haldusakte normatiivaktideks ja individuaalaktideks. Viimased ei sisalda õigusnorme. 2. Liigitus vormi alusel Vormilised haldusaktid on sellised, millele kehtiv õigus on kehtestanud kindla vormi, kindla väliskuju. Vormivabadele aktidele sellist nõuet püstitatud ei ole. Nii vormilised kui ka vormivabad haldusaktid toimetatakse põhimõtteliselt kirjalikult, kuid mitte alati. Vormivabad aktid võivad olla ka suulised. Näiteks vormivaba suuline haldusakt on
annaabi.ee 
