Soolised tunnused: karvastik; piimanäärmed; kõrisõlme ehitus ja hääletämber; lihasmass; nahaalune rasvkude; rasvumise tüüp; toruluude pikkus; agressiivsus; riskialdisus; valutaluvus; kehakuju; veesisaldus kehas jne. 12. Soo määramine- vajalik spordis, sõjaväes, abiellumisel ja lapsendamisel: 1. sugukromosoomide test- X-kromosoomi test. XX -> Barry kehake- üks mitteaktiivne X-kromosoom. Meestel nt XXY- Kleinefelter. 2. Pööratud soolisusega individid- XX-mehed. 3. Kõrgenenud meessuguhormooni tasemega naised. 1) juba maast madalast sünteesitakse palju. 2) Rakkudel vähe retseptoreid, mis meessuguhormoone seovad. 13. Mutageen- tegur, mis põhjustab mutatsioone- kvalitatiivse toimega- ka väga väike kogus võib põhjustada mutatsiooni. bioloogilised, keemilised ja füüsikalised. viirused, toksiinid, alkaloidid, iseeneslikud. Osoon, asbest, teatud ravimid, tugevad happed/alused
vorm- idee, mis ei sõltu ajast ega ruumist, on igavene ja lõputu. Ideid saab tunnetada ainult mõistusega. Kõik materials. asjad on ideede koopiad. Platoni koopa müüt.Pl. järgi 2 ühisk. kihti-valvurid(hinge osa-mõistus) ja sõjamehed(hinge osa-emotsioon) peavad alati olema riiklikul nõupidamisel täielikult. Omand on ainult tootjad (3. kiht-töölised). Pl. struktuur on India kasti süsteem Kreekalik variant. Hinge osad. Riik on ülemuslik. Individid on allutatud in-d, ka perekonna elu. Lapsed kasvatas riik- lasteaed. Maksud lastetuse eest. Naine on intell. reserv. Atlantoloogia-atkantuse teadus, müütiline mander. Pl. pidi kõlblikuks 2 riigivormi: monarhia- päritav võim(dünastia) ja aristokratia-targemate võim.Järgmised ei kõlble: oligarhia-rikkus ei tähenda alati tarkust, timokraatia-diktaator kasutati võimul olemisel demagoogiat, odav populaarsus, demokraatia-rahvas on omamoodi ohtlik, meeletused. Aristoteles(384-322) loogika
Sauter toonitab, et kõik, mis ta teeb, ei ole ikka päris kirjandus, vaid pigem ajaviiteks tehtud ja kui keegi leiab sealt mingit lõbu või tähendusi, siis see tore, aga ta ei rõhuta oma kirjanikuks olemist. See noorte seltskond aga rõhutab oma kirjaniku imagot. Need tekstid, mis nad teevad, on nende jaoks olulised ja tähtsad. Kuigi siit võib välja tuua veel kaks erandit, kes põiklevad kogu aeg eemale kirjanikustaatusest Kerttu Rakke ja Mihkel Samarüütel. Need on ka sellised individid, kes kindlasti ei tähtsusta oma suureks kirjanikuks olemist. Põhimõtteliselt võiks nende nooremate kirjanike loomingut nimetada naturalistlikuks realismiks või ka tumedaks realismiks. Nad räägivad võrdlemisi kahtlastest ja vastuolulistest asjadest kuritegevusest, seksist jne. Tõnu Õnnepalu räägib mõjuängist see on see, mida nooremad kirjanikud tunnevad vanema kirjanikegeneratsiooni suhtes. Siin pole tegemist absoluutse vastandumissuhtega, vaid ühelt
annaabi.ee 
