LCD suudab võimaldada suuremat eraldusvõimet kui CRT monitorid väiksemate tollide juures Parameetrid: pixleid 65MHz, värskendussagedus nii horisontaalne kui vertikaalne, reageerimsikiirus ms, vaatenurk nii horis, kui vertik, sama ka polariseerimisnurk Jagatakse: passiv ja aktiivmaatriks Passiv: koosneb kahest klaaspinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaaspindadele on kantud elektroodid veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metallühendist indiumtinaoksiidist, värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter: STM (Super Twisted Nematic), DSTN, FCSTN, Aktiiv: TFT (Thin film Transistor), mille peamiseks osaks on klaaspinna peale kantud õhuke fotolitograafia tehnoloogias tehtud transistorimaatriks, 1 ekraanipiksel = 3 transistoriga (640x480x3), kasutatakse tagant valgustust, mis on kõigesuurem energia röövel Piksel koosneb: rohelisest, siniusest ja punasest alampikselist(värvifiltri abiga), ühe ekraanipikseli kohta on värvikolmik või triip 32
vedelkristallidelt peegelduv valgus intensiivsem tagant tulevast valgusest ja pilti ei näe hästi. Kolmas võimalus on kombineeritud meetod. LCD elementide taga on osaliselt peegeldav kiht. Saadakse küll kuvar mida saab nii sees kui väljas kasutada kui meetod ei ole nii tõhus kui kaks eelnevat. GPS, Telefonid jne. Passiivmaatriksiga LCD. Passiivmaatriks on moodustatud elektrodioodidest, millega saab sisse ja välja lülitada pildivälja punkte. Elektroodid on tavaliselt läbipaistvast indiumtinaoksiidist ning paigutatud vedelkristallide alla ja peale, x ja y suunal. Ridade ja veergude elektroodid on ühendatud mikroskeemiga, mis jagab laenguid pildivälja punktides olevatele vedelkristallidiele. Selleks, et saata laeng mingisse pildivälja punkti, peab vastaval veerul olema kõrge nivoo ja vastaval real madal nivoo. Selle laengu mõjul moodustub vedelkristallis sirge ahel ja see ei lase valgust läbi. Selline multiplekseeritud vedelkristallide juhtimine
õhukekse luminofoorikihiga (tavaliselt rohekaskollane). Võrreldes LCD- kuvarite ja -näidkutega on nende kasutusvaldkond siiski suhteliselt piiratud. Vedelkristallekraanid jagatakse kahte suurde rühma: passiivmaatriksid ja aktiivmaatriksid: Passiivmaatrikskuvar koosneb kahest klaasipinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaasipindadele on kantud elektroodid- veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metalliühendist indiumtinaoksiidist. Kuvari tööpõhimõte on lihtne, ta toimib valgusele kui lüliti- vastavalt rea - ja veeruelektroodidele rakendatud pingele valgus kas läbib või ei läbi antud rea ja- veeruelektroodi ristumiskohta. Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes kuvarites on iga reaalse ekraanipiksli kohta 3 alampikselit (rea- veeruelektroodide ristumist). Värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter. Lõpuks on kuvar mõlemalt
temperatuuril alla -40oC võivad nad rikneda. Vedelkristallekraanid jagatakse kahte suurde rühma: passiivmaatriksid ja aktiivmaatriksid 49 5.7.3. Passiivmaatrikskuvar Passiivmaatrikskuvar koosneb kahest klaasipinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaasipindadele on kantud elektroodid- veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metalliühendist indiumtinaoksiidist. Kuvari tööpõhimõte on lihtne, ta toimib valgusele kui lüliti- vastavalt rea - ja veeruelektroodidele rakendatud pingele valgus kas läbib või ei läbi antud rea ja- veeruelektroodi ristumiskohta. Mustvalgel kuvaril on reaalseid ekraanipikseleid samapalju kui rea - ja veeruelektroodide ristumiskohti. Värvilistes kuvarites on iga reaalse ekraanipiksli kohta 3 alampikselit (rea- veeruelektroodide ristumist). Värvide moodustamise eest hoolitseb värvifilter