kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. Töö käigus tuli läbi viia neli katset. Katses 1 tuli teha katsed järgmiste tahkete soolade lahustega: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks tuli võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiin, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata kõikide lahuste pH universaalse indikaatorpaberiga. Hinnata lahuse pH. Sool pH indik.paberi ff pH mp pH Hüdrolüüsub? põhjal 𝐴𝑙2 (𝑆𝑂4 )3 5,0 Värvitu Punane Jah <8,3...9,9 <4,2...6,3 𝑁𝑎𝐶𝑙 6 Värvitu Oranž Ei <8,3...9.9 4,2...6,3
(1 - ) = 0,55 *10 -2 (1 - ) K alus * K hape 1,8 *10 *1,8 *10 = = 0,55 *10 (1 - ) -2 -2 -2 = 0,55 *10 - 0,55 *10 -2 1,0055= 0,55 *10 =0,0055 1,8 *10 -5 *1*10 -14 = [H+]= 1,8 *10 -5 1*10-7 pH=7 Kõige enam on hüdrolüüsunud Na2CO3 . 2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga. Indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 pH= 6 ning Na2CO3 pH= 10 3.Valada kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. 2SbCl3+3H2O2Sb(OH)3+3Cl2 Sb(OH)3+HClSb(OH)2Cl +H2O Sade kaob, sest Sb(OH)3 ja soolhappe reageerimisel tekib lahustuv kompleksühend 4. 1-2 ml Al2(SO4)3 lahusele lisada sama palju Na2CO3 lahust. Soojendada. Na2CO3+H2ONaOH+H2O+CO2 Al2(SO4)3+NaOHAl(OH)3+Na2SO4
mustjashallikas must Katse 2 Cd2+-, Ni2+-, Co2+-, Fe3+- ja NH4+-ioone sisaldava lahuse analüüs NH4+ määramine alglahusest Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele sageli ammooniumi ühendeid juurde, toimub NH4+-ioonide tõestamine alati alglahusest või tahkest ainest. Leeliselisest lahusest eraldub soojendamisel NH3, mida saab teha kindlaks järgmistel meetoditel: 1) lõhna järgi, 2) indikaatorpaberiga – märga punast lakmuspaberit hoitakse eralduvates aurudes, NH 3 toimel värvub lakmuspaber siniseks, 3) Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] + KOH – eralduva NH3 reageerimisel Nessleri reaktiiviga tekib pruun [NH2Hg2O]I sade. Analüüs: võtta katseklaasi 5-10 tilka analüüsitavat lahust, lisada konts. NaOH lahust kuni leeliselise reaktsioonini (kontrollida indikaatorpaberiga) ning soojendada. Nessleri reaktiiviga
Materjalid- loorpaberid, paikamispaberid, filterpaberid, papid, vildid, tugimaterjalid, liimid, kemikaalid. . 10. mida tähendab paberi kuivpuhastus- mehaaniline paberi puhastamine pindmisest mustusest kustutuskummi, skalpelli või kuiva pintsli abil. 11. milleks mõõdetakse paberi pH-d millseid võimalusi selleks on Paberi pH näitab paberi happelisust, mille järgi otsustatakse edasised tööprotsessid. pH mõõtmine indikaatorpaberiga * pH mõõtmine indikaatorpliiatsiga mõõtmiine pH-meetriga paberimassis pH meetriga paberi pinnalt 12. milliste meetoditega on võimalik vähendada paberi happelisust Paberi happelisus väheneb paberit pestes. 13. milleks kasutatakse paberi pesemist Paberit pestakse happelisuse vähendamiseks ning mustuse ja paberit lagundavate jääkainete väljapesemiseks. Pesus välja tulnud liimaine asendamiseks tõmmatakse paber
9 e värvitu oranzikaskollan 6.3 8.3 e a) Nõrk alus jatugev hape reageerib alusejääk: c) Tugev alus ja nõrk hape reageerib happejääk: d) Tugev alus ja nõrk hape reageerib happejääk: e) Nõrk hape ja nõrk alus reageerivad mõlemad: Hüdrolüüsimäärade ja lahuse pH arvutamine (, , ): 2) ja pH hinnang universaalse indikaatorpaberiga oranzikaskollane 5 < pH < 6 - sinine pH=10 3) Kuivasse katseklaasi panna mõned tilgad lahust ja vett valge () sademe tekkeni. Tõmmekapi all tilkhaaval konts. HCl lahuse kadumiseni. On näha, et hüdrolüüsis tekib soolhape. Kui ma lisan veel soolhapet, siis selle kontsentratsioon kasvab ja tasakaal nihutatakse disotsieerumata molekulide suunas lahus kadub. 4) ~1,5ml lahusele lisada ~1,5ml lahust, soojendada tekkib valge sade ja eraldub süsihappegaas.
Soolade hüdrolüüs 1. Tegin katsed järgmiste soolade lahustega Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, CH3COONH4. Selleks võtsin väikse koguse soola ja lahustasin selle destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagasin uuritava lahuse kahte katseklaasi. Ühte lisasin 2 tilka fenoolftaleiini ja teise 2 tilka metüülpunast. Loksutasin ning hindasin lahuse pH, lähtudes indikaatori pöördealast. 2. Hindasin Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga. 3. Valasin kuiva katseklaasi mõned tilgad SbCl 3 lahust ning lisasin vett sademe tekkimiseni. Lisasin tõmbekapi all katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet kuni sade kadus. 4. 2 mL Al2(SO4)3 lahusele lisasin samapalju Na2CO3 lahust. Soojendasin. 5. Valasin katseklaasi 4 mL vett, lisasin veidi tahket NH4Cl ja 2 tilka metüülpunast. Jagasin lahuse kaheks. Ühe katseklaasi jätsin võrdluseks, teist kuumutasin keemiseni. Võrdlesin värvusi
CrO42-ja Cl- -ioonid. Ülesanne: a) määrata oksüdeerivate või redutseerivate anioonide olemasolu lahuses Tabelisse teha märkusi. Kirjeldada kõiki analüüsi käigus toimuvaid muutusi. Eelkatsed Märkused, tähelepanekud Millised anioonid võivad esineda 1.) Analüüsitava lahuse pH pH=6 määramine universaalse indikaatorpaberiga 2.) Lahuse värvus värvitu 3.) Oksüdeerivate omadustega tolueeni kiht värvus Cl, PO43- , CO32- , SO42 F-, anioonide tõestamine lillakaspunaseks aga ei ole NO3- , CH3COO intensiivne 3-4 tilka anioonide lahust hapestatakse 1M H2SO4-ga, lisatakse 2-3 tilka KI lahust ja 3- 4 tilka tolueeni. Ekstraheeritakse. Kui
HCO3- + H2O = H2CO3 + OH- Na2CO3 + H2O = NaHCO3 + NaOH Na2SO3 ((tekkinud tugeva aluse ja nõrga happe reageerimisel) SO32- + H2O = HSO3- + OH- HSO3- + H2O = H2SO3 + OH- Na2SO3 + H2O = NaHSO3 + NaOH CH3COONH4 (tekkinud nõrga aluse ja nõrga happe reageerimisel) NH4+ + H2O = NH3 * H2O + H+ CH3COO- + H2O = CH3COOH + OH- CH3COONH4 + H2O = NH3 * H2O + CH3COOH 2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 indikaatori värv jäi samaks, seega pH = 6,0 Na2CO3 indikaator värvus sinkaks, seega pH = 10,0 3. Valada kuiva katseklaasi (küsida õppejõult) mõned tilgad SbCl 3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe Sb(OH) 2Cl teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl-
Selle tõttu on ka nende keemistemperatuur üsna kõrge. Samuti vesiniksidemete tõttu lahustuvad nad vees hästi. Karboksüülhapete üks oluliseim omadus on nende happelisus. Nad loovutavad lahusesse vesinikioone ja on mitu korda tugevamad happed kui alkoholid. Nad reageerivad aktiivselt metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega. Karboksüülhapete tasakaaluasendi määrab nende osakeste stabiilsus, mida saab mõõta indikaatorpaberiga. (Ibid.: 20) Asendamata karboksüülhapete hulka kuuluvad metaanhape, etaanhape ja rasvhapped, eelkõige monohapped. Samuti on looduses laialt levinud dihapped, näiteks etaanhape ehk oblikhape. Tehnikas mängivad olulist rolli küllastumata happed, nendest oluilsemad küllastumata rasvhapped. Igapäeva elus on esindatud asendatud karboksüülhapped, mille alla kuulub piimhape, õunhape, viinhape ja sidrunhape. Neid leidub nii toidus kui ka jookides
Mööduv karedus= (3,3*0,10406*1000*1000)/(100*2*1000) =1,71699 (mg- mol/dm3) Järeldus: Mööduv karedus antud katses on 1,71699 (mg-mol/dm3) Praktikum 3 Töö nr 10 Katse 2a ja katse 4 Katse 2a: Haped ja alused Töö vahendid: TAP, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiini lahus Töö kirjeldus: 1. TAPisse asetasin erinevad hapete ja aluste lahused 2. Kontrollisin need metüülpunasega ja fenoolftaleiiniga 3. Mõõtsin iga lahuse ph näidet indikaatorpaberiga Ühend Ff värv Mp värv Univ. Ind. näit HCl; 0,01M värvitu Roosa 4 HNO3; 0,01M Värvitu Roosa 4 H2SO4; 0,01M Värvitu Roosa 1 H3PO4; 0,01M Värvitu Roosa 3 NaOH; 0,1M Roosa Kollane 11 CH3COOH; 1M Läbipaiste Roosa 3 v CH3COOH; 0,01M Värvitu Roosa 7 NH3
annaabi.ee 
