NaCl Värvitu Oranz Neutraalne, pH = 7 Ei Na2CO3 Lillakasroosa Kollane Aluseline, pH > 7 Jah Na2SO3 Lillakasroosa Kollane Aluseline, pH > 7 Jah CH3COONH4 Värvitu Oranz Neutraalne, PH = 7 Jah Na2SO3 tugev alus + nõrk hape CH3COONH4 nõrk hape + nõrk alus Kõige suuremal määral on hüdrolüüsunud CH3COONH4. 2. Al2(SO4)3 pH indikaatorpaberi järgi hinnates on 4-5. Na 2CO3 pH indikaatorpaberi järgi hinnates on 9-10. 3. Sade kaob sest, et Sb(OH)3 soolhape reageerimisega tekkib lahustuv komlepsühend. 4. 5. Lahus värvus oranziks. Kuumutades muutus lahus tumedamaks, jahutades muutus uuesti heledamaks. Lahuse pH < 7, järelikult oli lahus happeline. See oli endotermiline protsess. Kokkuvõte või järeldused Laboratoorse töö üheks eesmärgiks oli töötada tugevate ja nõrkade elektrolüütidega
ja anaalseks. Bakteriaalne vaginoos ise ei ole suguliselt leviv seisund ja esineb vaid naistel. Sümptomid Bakeriaalne vaginoos võib kulgeda kaebusteta. Enamasti esineb siiski rohkenenud hallikas ebameeldiva lõhnaga voolus. Voolusel on spetsiifiline kalalõhn, mis eriti tugevneb vahekorrajärgselt. Väsimus Diagnoos Arst diagnoosib haiguse iseloomuliku vooluse, lõhnatesti ja tupest võetud analüüsi alusel. Arst võib määrata indikaatorpaberi alusel tupe keskkonna happesust, mis bakteriaalse vaginoosi korral on kaldunud aluselisuse suunas. Ravivõimalused Raviks kasutatakse, kas suukaudsete tablettidena või tupekreemi näol. Ravi kestab tavaliselt 7 päeva. Ravida on vajalik ka siis kui vaevusi ei esine, sest bakteriaalne vaginoos võib soodustada seesmiste suguelundite põletikku, raseduse korral aga enneagset sünnitust. Korduvate bakteriaalsete vaginooside korral võib olla
Katse 3. Kollased tükid tulid Pb(NO3)2 lahusesse K2CrO4 lahuse paari tilga lisamisel. Suhteliselt lühikese aja pärast tekkis katseklaasi põhja kollane sade. Lahus ise tuli läbipaistev-kollane. Molekulaarne võrrand: Pb(NO3)2 (aq)+ K2CrO4 (aq)PbCrO4(s) + 2KNO3 (aq) Ioonvõrrand: 2K+(aq) + (CrO4)2-(aq) + Pb2+(aq) + 2(NO3)-(aq) PbCrO4(s) + 2K+(aq) + +2(NO3)-(aq) Sademe PbCrO4(vähelahustuva ühendi) teke. Katse 4. Lahuste pH-de hindamine indikaatoriga: Al2(SO4)3 lahus- indikaatorpaberi pH värvus ei muutnud oma värvi. Al2(SO4)3 lahuse pH hindamine metüülpunase lisamisega- sain tumeroosat värvi lahuse. Tekkiv lahus on tumeroosa ehk Al2(SO4)3 on happeline, sest SO42- on tugev happeioon, aga Al3+ on nõrk aluseline ioon. Na2CO3 lahus- indikaatorpaberi pH värvus muutus tumelillaks. Na2CO3 lahuse pH hindamine fenoolftaleiini lisamisega- sain lillat värvi lahuse. Järeldus: Na2CO3 vesilahuse puhul on tegemist tugevate aluseliste omadusega lahusega,
pH skaalat kasutatakse tavaliselt vahemikus 0 kuni 14 (happeliste lahuste pH<7, aluseliste lahuste pH>7).Norga elektrolüüdi lahuse pH arvutamisel tuleb arvestada, et tekkinud ioonide kontsentratsioonon elektrolüüdi üldkontsentratsioonist väiksem.On terve rida lahuste pH määramise meetodeid. Ligikaudselt saab pH kindlaks tehaindikaatorite abil. Indikaatorid on ained, mille värvus sõltub lahuse pH-st. Sobivalt valitud indikaatorite segu, nn. universaalindikaatori või sellega immutatud indikaatorpaberi abil saab kiiresti hinnata lahuse pH laias vahemikus (114). Lahuste pH täpsemaks määramisekskasutatakse pH meetrit. Puhverlahused ja puhverdusvõimeSageli vaja püsiva H+- ioonide kontsentratsiooniga lahuseid, mille pH väärtus ei muutuks märgatavalt, kui neile lisatakse mõõdukates kogustes tugevaid happeid või aluseid voi lahjendatakse neid. Sellise keskkonna loomiseks kasutatakse puhverlahuseid. Lahuse omadust säilitada oma pH väärtust nimetatakse puhverdusvõimeks.
mikroskoobiga (mikrokristalloskoopia).Sel juhul vajalikud korrapärase kujuga kristallid saadakse lahuste aeglasel segunemisel ning tilgad tuleb plaadil paigutada kõrvuti ja ühendada peene kapillaariga. Gaasikambris tõestatakse eralduvaid gaase.Gaasikamber koostatakse väikesest tiiglist ja klaasplaadist.Tiiglisse pannakse reageerivad ained, klaasplaadi alumisele küljele kantakse gaasiga reageeriva reaktiivi tilk või niisutatud indikaatorpaberi tükike. Leekreaktsioonid võimaldavad tõestada mõningaid elemente, mille aatomitel on võime saata kõrgel temperatuuril välja iseloomulikku valguskiirgust.Proovi leeki viimiseks kasutatakse inertsest metallist (kroomnikkelterasest) traati - leeknõela.Leeknõel tuleb alati eelnevalt puhastada.Selleks tuleb ta kasta vesinikkloriidhappe lahjendatud lahusesse ja kuumutada leegis.Seda tegevust korratakse, kuni leek jääb nõela kuumutamisel värvusetuks.Seejärel
naatriumhüdroksiidi ning rasva. Tabel 2. Seebi lahuste pH-d Seebi lahus Tindi Fa asia Fa Isekeedet Isekeedetud spa Energi- ud seep seep zing sport õliga kookosrasva ga pH 7,5 7,5 7,5 7 8 Indikaatorpaberi värvus Empiirilisest osast järeldas autor, et isekeedetud seep on halvem kui poeseep. Põhjuseks on see, et poeseepidel on juures lisandid, mis aitavad vähendada vee karedust ning parandavad seebi vahutavust. Seetõttu vahutavad poeseebid efektiivsemalt ja seovad mustuse paremini endaga ning uhuvad selle veega ära. Samuti on poeseeebid parema lõhnaga, mis teeb need atraktiivsemaks, mistõttu on neid meeldivam kasutada. Autor
Seda tehakse kuuma destilleeritud veega, mida lisatakse väikeste portsjonitena 23 korda kaaluklaasi, klaasi sisu segatakse väikese klaaspulgaga ja tekkinud lahus valatakse lehtri abil mõõtekolbi Kolvi mahust ca 2/3 täidetakse kuuma destilleeritud veega ja kolbi hoitakse veel 1520 minutit kuumas vesivannis, aeg-ajalt lahust loksutades. Seejärel jahutatakse lahus toatemperatuurini ja pH väärtust kontrollitakse indikaatorpaberi abil. Kui lahus on happeline, neutraliseeritakse seda mõne tilga 1015 % Na2CO3 või NaHCO3 lahuse lisamisega. Peale seda täidetakse kolb külma destilleeritud veega kuni kaelal oleva märgini, suletakse korgiga ja ühtlase kontsentratsiooni saavutamiseks loksutatakse lahus läbi. NB! Lahuse täiendava lahjendamise vajalikkuse ja lahjendusmäära osas tuleb konsulteerida praktikumi juhendajaga! Mahl või mõni muu vedelik