.................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................................... 8 Sissejuhatus Esmakordselt aminobenseen ehk aniliin (Järgnevalt mainin aniliini mõistet) oli saadud 1826 aastal indigost Otto Unverdorben poolt, kes andis talle nimetuse kristaliin. Sõna aniliin tuleb ühe taime nimetusest, mille koostises on indigo: Indigofera anil (tänapäevane nimetus - Indigofera suffruticosa). Tööstuses hakkati kasutama esmakordselt aniliini 1865 aastal, ta läks violetse värviaine koostisesse. Aminobenseen Mis on aminobenseen? Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatööstuse tooraine. Aniliini nimetus tuleneb kreeka keelest sõnast anil, millega tähistati tumesinist taimset värvi, mida teatakse indigona tänapäeval. Indigo kuivdestillatsioonil saadigi värvusetut õlist vedelikku
Hennaga naha toonimiseks kantakse kas kuivatatud, jahvatatud ja sõelutud hennalehtedest või värsketest ja purustatud lehtedest tehtud pasta nahale ja lastakse tal seista paar tundi kuni üleöö, olenevalt hennast ja soovitud toonist ja püsivusest. ° Teisi looduslike juuste ja nahatoonijad: indigo Segades hennat teiste taimsete toonijatega, võib saada erinevaid värvitoone maasikablondist süsimustani. Värviindigopõõsa (Indigofera tinctoria) osaliselt fermentiseeritud, kuivatatud ja pulbriks jahvatatud lehtedest saab sinist värvi, mis hennaga segatuna annab pruunikaid toone. Kui hennapasta tahab oksüdeerumiseks hapet ja aega, siis indigo tuleks kokku segada puhta veega vahetult enne juustele kandmist. Kui vahetult pärast hennaga värvimist kanda juustele kohe indigopasta, saab tulemuseks süsimusta. Meil on indigo nõukogude ajast tuntud rohkem basma nime all. ° Kuidas hennaga kehamaalinguid tehakse
Kokku umbes 30004000 liiki 100120 perekonnast. Enamik sellese sugukonda kuuluvaid liike kasvab põhjapoolkeral.(vihikust...) liblikõielised- (Fabaceae) on oalaadsete seltsi arvatud sugukond taimi. Liblikõielised on liikide arvu poolest maailmas õistaimede seas kolmas sugukond (esimesed kaks on käpalised ja korvõielised). Ühtekokku arvatakse siia umbes 730 perekonda üle 19 400 liigiga. Suurimad perekonnad on Astragalus (üle 2000 liigi), Acacia (üle 900 liigi), Indigofera (700 liiki), Crotalaria (600 liiki) ja Mimosa (500 liiki). Liblikõieliste vormi- ja liigirohke esindatus teeb neist kosmpoliitse taimeperekonna.(vihik) ristõielised- (Brassiacaceae ehk Cruciferae) on suur õistaimede sugukond. Royal Botanic Gardens'i andmeil kuulub sugukonda üle 330 perekonna 3700 liigiga. Ristõielised on valdavalt rohttaimed, harvem poolpõõsad, kes eelistavad kasvada parasvöötmes. (vihik)
annaabi.ee 
