häired kuseteede infektsioonidel, kõhulahtsus jne). Tõelised patogeenid (primaarne): Spetsiiflised haigussümptomid, immuunvastus, ravi. Tinglikud e. oportunistlikud patogeenid: Füsioloogilised ja ealised iseärasused (immuunsuse langus), kaasuvad haigused, kahjustavad välisfaktorid (võõrkehad, invasiivsed protseduurid). Nt. hospitaaliinfektsioon. Eksogeenne- haigla keskkonnast (toit,aparatuur), haigla personalilt. Endogeenne- inimese enda mikrofoorast: Primaarne- indigeenne e. residentne mikrofoora Sekundaarne- eksogeenne e.transiitne mikrofoora. 7. Inimese normaalne mikrofoora. Indigeenne e. residentne (püsiv) e. sümbiontne mikrofoora. Eksogeenne e. transiitne mikrofoora. Probiootkumid. Inimese normaalne mikrofoora on mikroobide populatsioon, mis elab koos inimesega ega põhjusta tavaolukorras tema haigestumist. Mikroorganismide hulk inimese organismis on 10 korda suurem, kui tema keharakkude hulk. Normaalne mikrofoora kaitseb organismi
Inimesed Tongalased ja polüneesialastega segunenud väike grupp melaneesialasi on rohkem kui 98% elanikest. Ülejäänud on eurooplased, segatud Euroopa ja teiste Vaikse ookeani saarte elanikega. Samuti on umbes 500 hiinlast. Rohkem kui kaks kolmandikku elanikkonnast Tonga Kuningriigis elavad peamisel saarel, Tongatapul. Üha suurem hulk Tongalasi on liikunud Nuku'alofasse, Tonga kapitali ja ainult linna-ja kaubandus- keskuses, kus üha rohkem Lääne-ja indigeenne polüneesia kultuuri ja elu-mudelid on segatud. Siiski küla elu ja suguluse sidemed on jätkuvalt olulised kogu riigis. Kristlik usk, mis on domineerinud Tongal peaaegu kaks sajandit on veel mõjukas. Kõik kaubanduse ja meelelahutustegevus lõpetatakse pühapäeval alates südaööni, ja põhiseadus deklareerib hingamispäeva püha, igavesti. Samas on viimase viie aasta jooksul on ebaõnnestunud katsed muuta Sunday õigusi.
varsti toitu, ilma taimedeta aga ei saaks elada loomad. Normaalne mikrofloora Nii taimede, loomade kui ka inimestega elab alati koos palju erinevaid baktereid, mis moodustavad nimetatud organismide normaalse mikrofloora ehk mikrobiotsönoosi. Et organismid on avatud süsteemid, satub neisse pidevalt uusi mikroobe, kuid nad kõik ei jää püsima. Vastavalt juurdumisele eristatakse: · organismi residentmikrofloora ehk indigeenne ehk sümbiontne floora siia kuuluvad kõik mikroobid, mis on antud keskkonnas juurdunud. · transiit- ehk passaazmikrofloora siia kuuluvad mikroobid, mis jäävad siia keskkonda püsima lühikeseks ajaks, seejärel kas hukkuvad või tõrjutakse organismist välja. Inimestega koos elavaid baktereid on kõige enam jämesooles, kuid neid leidub ka mujal. Normaalne mikrofloora on enamasti kahjutu ja selle koostis sõltub paljudest faktoritest.
Helcococcus). Enterokokid, teised fekaalsed streptokokid kuuluvad D-grupi (α-hemolüütiliste; võib esineda ka β- hemolüütilisi kui hemolüüsita pesi) streptokokkide hulka. Olulisemad on E. faecalis (80…90% juhtudest) ja E. faecium (10…15%), mis kuuluvad normaalsesse soole ja suguteede mikrofloorasse. Erinevalt teistest streptokokkidest säilivad kaua kuumutamisel, säilivad ka kuivamisel. Epidemioloogia. Enamasti põhjustab enterokokilisi infektsioone indigeenne mikrofloora, harvem inimeselt inimesel levik. Riskikontingent on pikaajaliselt hospitaliseeritud, laia spektriga antibiootikume saavad (tsefalosporiinidele on enterokokid loomulikult resistentsed). Sagedased HI põhjustajad. Kinnistes kollektiivides võib suureneda multiresistentsete tüvede hulk (konjugatsioon!) 0,01% soole mikroobide üldhulgast. Koloniseerivad tihti ka nahka ja hingamisteid. Virulentsus. Ei ole väga potentsiaalsed haigustekitajad. Fagotsütoosi vältida ei suuda.
annaabi.ee 
