Elusrakkudest: Laialisurutud tilk ehk lihtmärgpreparaat kasutatakse bakterite, kui ka seente morfoloogiliste tunnuste uurimiseks. Lihtne valmistada, kuivab kiirelt. Ripptilk valmistatakse liikuvuse uurimiseks. Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase. Elusrakkude värvimine kasutatakse, kui tahetakse vaadelda bakterite tõelist kuju, mõõtmeid või vaadelda kasvu ja pooldumist. Kasutatakse indiferentseid värve (metüülsinine) Fikseeritud rakkudest: Laialiaetud tilk ehk äigepreparaat suspensioon või isetehtud suspensioon (tahke + lahus) viiakse esemeklaasile ning aetakse laiali. Kuum fikseerimine vajalik selleks, et mikroobirakud kleepuksid tugevasti esemeklaasile. Selleks tuleb tõmmata esemeklaasi kolm korda üle leegi nii, et preparaadipool ülevalpool. Kuumutamine kordaläinud kui esemeklaas kergelt kõrvetab nahka.
Lisandite mõju -potentsiaalile -potentsiaal on kolloidosakese püsivuse mõõduks. Sellepärast on kasulik teada kuidas muutub -potentsiaal lahuse kontsentratsiooni muutumisel, elektrolüüdi lisamisel, lahuse pH muutmisel, temperatuuri muutumisel. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Eelteatena tuleb öelda, et kolloidsüsteemide koaguleerimiseks kasutatakse praktikas just indiferentseid elektrolüüte. Indiferentsed elektrolüüdid ei muuda oluliselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet . Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Indiferentse elektrolüüdi lisamisel võib esineda kaks juhust: 1) Lisataval elektrolüüdil üks ioonidest on sama kui olemasolev vastasioon. Antud juhul (näiteks NO3-) elektrolüüdi lisamisel õheneb elektrilise kaksikkihi
Nendes nähtustes pannakse laetud osakesed liikuma mehaanilisel jõul. Sadenemispotentsiaal tekib laetud kolloidosakeste kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kolloidlahust läbi membraani, siis tekib mõlemal pool membraani potentsiaalide vahe, mida nimetame voolamispotentsiaaliks. Indiferentsed elektrolüüdid on elektrolüüdid, millistel ei ole ioone, millised võiksid asetuda kolloidosakese tuuma kristallvõresse. Kolloidsüsteemide koaguleerimiseks kasutatakse praktikas just indiferentseid elektrolüüte. Indiferentsed elektrolüüdid ei muuda oluliselt kolloidosakeste potentsiaalihüpet. Kuna aga vastasioonide kontsentratsioon elektrolüüdi lisamisel suureneb, siis elektriline kaksikkiht surutakse kokku ja selle tagajärjel -potentsiaal alaneb. Mitteindiferentsed elektrolüüdid sisaldavad kolloidosakeses sisalduvaid ioone. Kui selleks iooniks on potentsiaali määrav ioon, siis sellise elektrolüüdi kontsentratsiooni tõstmine võib tõsta kolloidosakese potentsiaali.
annaabi.ee 
