Need on vajalikud viiruse paljunemiseks. Kapsiid, mis koosneb viirusosakeste struktuurivalkudest, kaitseb genoomi. Mõnel viirusel on kapsiid kaetud ümbrisega, mis pärineb reeglina peremeesraku rakumembraanist, mille viirus lahkudes kaasa võtab. Viirus lülitab ümbrisesse ka oma struktuurivalke. (Alamäe jt 2000) 4 3. VIIRUSTE AVASTAMINE Viiruste olemus avastati 19. Sajandi teisel poolel, kui võeti kasutusele valgusmikroskoobid ja spetsiifilised värvid mikroorganismide indentifitseerimiseks. Kolm teadlast Adolf Mayer, Dmitri Ivanovski ja Martinus Beijeninck uurisid tubaka mosaiikhaigust ja avastasid, et selle haiguse tekitaja on kõigist senituntud bakteritest oluliselt erinev: ta oli nii väike, et ei olnud näha valgusmikroskoobis ja bakterifiltrid, mis tavaliselt pidasid kinni baktereid, ei vähendanud selle taimehaiguse tekitaja nakkusvõimet. Lisaks pandi veel tähele, et selle haigusetekitaja ei paljune bakterisöötmetes, vaid vivium fluidum´iks ehk nakkavaks elusaks
3.Mis on ioonilise sideme aluseks?ioonilise sideme aluseks on tugevad kulonilised jõud nende erinimeliste laetud ioonide 4.Miks on grafiit pehme?Grafiit on pehme kuna süsiniku aatomid on seotud tasapinnaliselt ja side üksikute tasapindade vahel on nõrk 5.Millised on vöimalikud variatsioonid tetragonaalses süsteemis? Lihtne ja ruumtsentreeritud tetragonaalsed elementaarrakud. 6.Mis on Miller Bravais indeksid?bMilleri indeksi on kristallograafiliste tasapindade indentifitseerimiseks. Indeksid on defineeritud, kui pöördväärtused lõikudes, mida antud tasapind teeb kristallograafilistele telgedele. ühikumõõduks on kuubilise võre elementaarraku mõõtmed. 7.Defineerige omaduste isotroopia? Aineid nimetatakse isotroopseteks kui nende 1iiüsikalised omadused ei sõltu suunast. St. Isotroopia on vastulause anisotroopiale. 8.Kuidas muuta dislokatsioone materjalis nähtavaks? Söövitades materjali selektiivsete söövitajatega, või dekoreeritakse dislokatsioon. 9
järjestuste leidmiseks. Kodeerivate järjestuste leidmine on sajandilõpu molekulaarbioloogias aktuaalne probleem suure hulga DNA järjestuse andmete akumuleerumise tõttu. Sageli ei ole nende järjestuste kohta kuigi palju teada. Veelgi enam, eukarüootsete geenide intron-ekson struktuuri tõttu ei ole kuigi ekrge kodeerivaid järjestusi ära tunda. Seetõttu kasutataksegi koodnite kasutamise ja koodonite konteksti andmeid kodeerivate piirkondade indentifitseerimiseks. Koodoni konteksti põhjused ei ole paraku veel selged. Eriti tugev on konteksti efekt stop koodonite puhul ja kontekst mõjutab oluliselt valgusünteesi terminatsiooni efektiivsust. Täiendav kirjandus geneetilise koodi kohta: Osawa, S., Jukes, T. H., Watanabe, K., Muto, A., (1992) Recent evidence for evolution of the genetic code. Microbiological Reviews 56, (1), p. 229-264 Suzuki, T., Ueda, T., Watanabe, K., (1997) The `polysemous' codon - a codon with
annaabi.ee 
