ning taastada endised Rootsi valduste piirid. Rootsi kuningriik oli saavutanud oma ajaloo suurima võimsuse . Rootsi kuningriigi sõjavägi Eestimaal Rahuajal paiknesid Rootsi garnisonid peamiselt Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus, hiljem ka Kuressaares, Eestisse asusid peamiselt värvatud Rootsi ja Soome väeüksused, Karl XI poolt läbiviidud riigikaitse reformid seadsid Rootsi ja Soome provintsides maavägede osas sisse maapaigalised sõdurid ja rügemendid (indelningsverket). Riigikaitsereform ei puudutanud, väljaarvatud ühe ratsarügemendi osas, Eesti-, Ingeri- ega Liivimaad, sest neis Rootsi riigi osades ei olnud praktiliselt vabu talupoegi ning Läänemere maade mõisnikud ei olnud huvitatud selle süsteemi rakendamisest majanduslikel ega poliitilistel põhjustel. Eesti-, Ingeri- ja Liivimaal asus tavaliselt neli Soome või Rootsi jalaväerügementi ja üks ratsarügement, mujalt värvatud ja ka maapaigalised territoriaalüksused. Balti provintsides
Karl XI (1660-1697) Reduktsioon puudutas ka Eesti- ja Liivimaad, kus see õnnestus läbi viia aadlike vastuseisu tõttu alles II katsel. J. R. Patkul Rootsi riigi vastu töötaja. Eesti- ja Liivimaal üritati kaotada ka pärisorjust, kuid juriidiliselt seda siiski kaotada ei õnnestunud, kuigi siinsete talupoegade olukord leevenes tunduvalt. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) SÕJAVÄE MAAPALGALINE ÜLALPIDAMINE (indelningsverket). Rutger von Aschenberg ja Erik Dahlberg süsteemi peamised loojad ja korraldajad. Süsteem kehtis kuni 1901. a. Alaline armee. Ohvitseridele anti ametikortereid ja sõduritele vabadikukohti. Ohvitserid olid enamasti mitteaadlikud. Rootsi suurvõimu periood 1611-1718 Karl XI (1660-1697) Talupojad andsid sõduritele toitu ja varustust, lisaks palk. Sõduri palk ja maalapp kasvas koos auastme suurenemisega. Jalaväesõduri,- ratsaniku- või mereväelase ülevalpidamine.
aastal Rootsis absolutistliku kuningavõimu, sarnaselt Taanile, kus kuningas Frederik III [164870] oli kehtestanud absolutistliku valitsemise juba 1665. aasta kuningaseadusega (Kongelov). 1680. aasta oktoobris Rootsi riigipäeval välja kuulutatud reduktsioon suurendas oluliselt riigi sissetulekuid, teisalt aga parandas talurahva olukorda, võimaldamaks 1682. aastal läbi viia sõjaväereformi: nekrutitena armeesse võetud talupoegadest sõdurid jäeti kindlaksmääratud korra kohaselt (indelningsverket) küla ülalpidamisele. Kuningas asus taotlema ka meretaguste valduste senisest tihedamat integreerimist. Just Karl XI valitsusaeg on andnud põhjust ,,vana hea Rootsi aja" mälestuseks eesti rahvatraditsioonis. Võrreldes Rootsis läbiviidud reduktsiooniga kulges mõisate tagasivõtmine Baltikumis märksa leebemas vormis. Senised mõisaomanikud jäid edasi rentnikeks ja seda küllalt soodsatel tingimustel. Oluliselt piirati rüütelkondade omavalitsuslikke õigusi