VERTIKAALNE VÕRDLEV ANALÜÜS uurib finantsaruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat (bilansis baasnäitajaks vastavalt vara või kapitali kogusumma, kasumiaruandes netokäive (müügitulu) ning rahavoogude aruandes kasutatakse baasnäitajana põhitegevuse rahavoogusid). TRENDIANALÜÜS iseloomustab järgnevate aastate näitajate dünaamikat baasaasta näitajate suhtes (kasut. Indeksnäitajat) valem: Indeks = indekseeritava aasta näitaja/ baasaasta näitaja x 100 SUHTARVUANALÜÜS on finantsanalüüsi peamine instrument, võimaldades välja tuua analüüsitavate finantsnäitajate seoseid ning võrrelda omavahel erinevaid ettevõtteid (võrreldakse ettevõtte suhtarve eelnevate aastate näitajatega, tegevusharu keskmistega või konkurentide andmetega.) VARA LIKVIIDSUS ettevtte vara vime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. ETTEVÕTTE LIKVIIDSUS = ETTEVÕTTE MAKSEVÕIMELISUS
Andmeait Andmeait on andmebaasiga programm, näiteks SAP BW, mille ülesandeks on kokku koguda, hoida ja esitada firma igapäevases tegevuses kogunevaid andmeid. Andmebaaside põhimõisted Atribuudid, indeksid, võtmed. Atribuudid - Veerud, mis aitavad meil mõista asju järjestikuliselt, mis asetsevad veergudes. Indeks- ei ole standardi osa, kuid praktiliselt igas andmebaasis on olemas. INDEKS -on andmebaasi objekt (nagu tabel või vaade). Indeks on andmebaasi objekt, mis sisaldab kõikide indekseeritava(te) veeru (veergude) väärtust ning viidet(e.aadressi) nende kirjete asukohale (ROWID) andmebaasis, mille koosseisu antud veergudes asuvad väljad kuuluvad. Indeksite eesmärgiks on : 1. Kiirendada andmete otsimist ja sorteerimist (juhul kui otsimine toimub mingi võtme e. kriteeriumi järgi.) 2. Kindlustada vajalike andmeväljade unikaalsus (kõik primaarvõtmed ja UNIQUE-piiranguga väljad indekseeritakse automaatselt andmebaasisüsteemis) Võtmed
on vähe erinevaid väärtuseid. 45 Erinevad indeksite tüübid: B-puu Tavaliselt on indeksi struktuurina kasutusel B-puu struktuur. B-puu indeksi (ingl. k. balanced tree) struktuur on tasakaalustatud hierarhiline puustruktuur. Iga indeks koosneb reast nn. indeksblokkidest, mis on organiseeritud tasakaalustatud puu põhimõttel. Iga indeksiblokk sisaldab endas: -Võtmeväärtusi (indekseeritava veeru väärtusi). See võtmeväärtus on enamasti täpne koopia indekseeritava veeru väärtustest või arvutatakse selle põhjal. -Viiteid teistele indeksiblokkidele. -Kõige madalama taseme indeksblokid sisaldavad veeru väärtusi ja viita andmete asukohale andmebaasis (tabeli blokkides). B-puu indeksi blokkides on indeksi kirjed võtmeväärtuse järgi sorteeritud. Samuti sisaldavad need blokid viiteid eelmisele ja järgmisele indeksiblokile, mis võimaldab käia
Kui iahel=1, siis yt=yt-1 ja jäi eelnevaga võrreldes samaks Liitkogum – algkogum koosneb ühelaadsetest elementidest ja erinevaid algkogumeid ühendades saadakse liitkogum. Individuaalindeks - dünaamika suhtarv, millega väljendatakse kas kvalitatiivselt ühtlase kogumi või kvalitatiivse üksiktunnuse ajalist muutmist Üldindeks - Väljendavad ebaühtlase koostisega liitkogumi ajalist muutumist nt tarbijahinnaindeks, tootjahinnaindeks, börsi indeksid. Ühismõõdustamine - indekseeritava suuruse läbikorrutamine ühismõõdustajaga. Ühismõõdustatud suuruste ühendamisel ehk agregeerimisel saadakse agregaatsumma. Koondindeks – väljendavad korraga mitme teguri muutumist. Nt käibe indeks (korraga nii hinna kui koguse muutumine) Teguriindeks - ainult ühe teguri muutumine, teiste tegurite mõju on elimineeritud. Nt: hinna indeks või koguse indeks Mahuindeks – Hinnaindeks – Koondindeks – 5. Jaotusseadused
32. Üldindeksi valemi tuletuskäik Indeksite tuletamisel tleb läbida järjekorras 4 etappi: 1. ülesande püstitus ja andmete hankimine eeldab , et uurijal on juba teada , mida ta uurida tahab ja missugusel viisil ta indeksimeetodi abil eesmärgini kavatseb jõuda. Selles etapis tuleb juba valida ka põhimõtteline mudel, mille alusel edasist analüüsi kavatsetakse teha. 2. uuritava suuruse ühismõõdustamine ühismõõtsustamiseks nimetatakse indekseeritava suuruse läbikorrutamist ühismõõtsustajaga. Tulemuseks peab olema korrutis,millel peab olema iseseisev majanduslik tähendus ja mida saab hiljem iseseisvalt kasutada. Ühismõõtsustamise tulemusena väljendatakse uuritava nähtuse maht hoopis teise nähtuse mahu kaudu. Ühismõõtsustamisel on kaks tähendussisu: otsene ja kaudne Otseses tähenduses väljendab ühismõõtsustamisel saadud suurus selle nähtuse majanduslikku sisu,