) 10. Geneetilise pudelikaela ja asutaja efekti mõisted 1-kui arvukuse languse järel jääb ellu üksnes väike osa isendeist. 2-populatsioon, mille asutas väike hulk isendeid, on väiksema mitmekesisusega, sest asutajad määravad sellesse sattunud geneetilised variandid 11. Loodusliku valiku mõiste Organismide ebavõrdne paljunemine ja ellujäämine , mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest 12. Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Produktiivsuse vähenemine, sigivuse langus, pärilike defektide ilmnemine ja teised inbriidingu toimumise negatiivsed tulemused. 13. Autbriidingi positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele Autbriiding surub alla kahjulikud alleelid, aga depressioon, kui paaruvad kaugete mittekohastunud populatsioonide isendid. 14. Liigi definitsioon ja liigitekke moodused Liik – looduses tegelikult olemasolev organismirühm, keda iseloomustab ühine ja
Asutaja efekt - e. rajaja efekt, geneetilise triivi üks äärmuslikke erijuhte, mis tuleneb populatsiooni asutamisest (e. rajamisest) väga väikese arvu isendite poolt, äärmisel juhul üksikisendeist, kes on pärit mingist suurest populatsioonist. 11.Loodusliku valiku mõiste Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämise ja paljunemise määras, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. 12.Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Lähiristumissurutis ehk inbriiddepressioon tekitab olukorra, mida iseloomustab järglaste vähesus ja suurem suremus, järglaste elujõuetus, viljatus või vähene edukus paaritumisel. Produktiivsuse vähenemine, sigivuselangus ja pärilike defektide ilmnemine on inbriidingu toimumise neg tulemused. 13.Autbriidingu positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele
populatsioon asub uude keskkonda. Lõhestav valik seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Selline valik saab toimuda juhul, kui populatsiooni asula jaotud elutingimustelt erinevateks piirkondadeks. Neid piirkondades on kujunenud erisugused olelusvõitluse suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. 12. Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Inbriiding on ristumine populatsiooni siseselt. Mõju populatsioonidele: järglaste vähesus ja suurem suremus; järglaste elujõuetus, viljatus või vähene edukus paaritumisel. Järgnevatesse põlvkondadesse jääb alles aina vähem isendeid ning pidevalt väheneb geneetiline mitmekesisus. Kõige halvemal juhul või inbriidne depressioon ehk lähiristumissurutis kaasa tuua populatsiooni hävimise. 13
järglaspõlvkonnas 50% võrra. Inbriidingu kõige ekstreemsem vorm on taimede iseviljastumine. Heteroos - ehk hübriidjõud on nähtus, mis väljendub hübriidide suurenenud kasvus, kasvukiiruses, produktiivsuses, vastupidavuses jms, kuid viljakus (sigimisvõime) on kas oluliselt langenud või kadunud; sellise heteroosi klassikaliseks näiteks on muul. Inbriidingu koeffitsient - (Sewall Wright) F= (1/2)n +(1/2)n (iga inbriidse silma jaoks ja lõpptulemuseks need liita). Suguluse koeffitsient - 2*F Geenide osa, mis on kahel järglasel saadud ühiseellaselt. 50. Mis on suguliitelise pärandumise eripärad? (Suguliitelisi geene pärandavad sugupooled eri sugu järglastele erinevalt?) ja suguliitelised tunnused avalduvad järglastel erineva sagedusega vi on piiratud ühe sugupoolega. Mendelismi lahknemissuhted ei kehti. 51. Mis on sooga piiratud tunnused ja soost sltuvad tunnused.
annaabi.ee 
