maha ja rännatakse uuele alale. Geenitriiv (genetic drift) – Alleelide sageduse juhuslikud muutused (sh. nende kadumine) populatsiooni uutes põlvkondades, mis tulenevad sellest, et paljunemisel antakse edasi juhuslik valik alleele. Geenitriiv mõjutab eelkõige neutraalsete või nõrga valikusurve all olevate alleelide sagedust ning on eriti oluline väikestes populatsioonides, kus paljuneb vähe isendeid. Lähiristumissurutis ehk inbriiddepressioon (inbreeding depression) – Omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon (outbreeding depression) – Väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna elujõuetus, viljatus või võimetus keskkonnaga kohaneda
rajaja efekt, geneetilise triivi üks äärmuslikke erijuhte, mis tuleneb populatsiooni asutamisest (e. rajamisest) väga väikese arvu isendite poolt, äärmisel juhul üksikisendeist, kes on pärit mingist suurest populatsioonist. 11.Loodusliku valiku mõiste Looduslik valik seisneb organismide ebavõrdses ellujäämise ja paljunemise määras, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. 12.Inbriidse depressiooni mõju populatsioonidele Lähiristumissurutis ehk inbriiddepressioon tekitab olukorra, mida iseloomustab järglaste vähesus ja suurem suremus, järglaste elujõuetus, viljatus või vähene edukus paaritumisel. Produktiivsuse vähenemine, sigivuselangus ja pärilike defektide ilmnemine on inbriidingu toimumise neg tulemused. 13.Autbriidingu positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon väljendub elujõuetuses, viljatuses või võimetuses keskkonnaga kohaneda
oluline väikestes populatsioonides, kes paljuneb vähe isendeid. Kohasus isendi keskkonnatingimustega kohatumise ja kohanemise aste, mis väljendub paljunemisedukuses (paljunemisvõimeliste järglaste arvus). Populatsiooni pudelikael olukord, kus arvukus on väga oluliselt vähenenud ning haruldased alleelid ei kandu järgmistesse põlvkondadesse edasi, sest isendid, kes neid alleele kannavad, on surnud või ei paljune. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon omavahel lähisuguluses olevate isendite ristumisel avalduv järglaste väiksem elujõud ja vähenev viljakus või isegi steriilsus. Hübriidjõud (heteroos) kahest populatsioonist pärit vanemate hübriidsete järglaste suurem kohasus võrreldes vanempopulatsioonidega. Kaugristumissurutis e autbriiddepressioon väga erineva geneetilise materjaliga isendite (lähiliikide, alamliikide või ka eristunud populatsioonide isendite) paaritumisel tekkiva järglaskonna
seotud probleemid. 2. demograafilised muutused suremuse ja sündimuse juhuslike kõikumiste tõttu. 3. keskkonnatingimuste kõikumised muutuste tõttu kiskluse tasemes, konkurentsis, haiguste levikus ja toidu kättesaadavuses ning ebaregulaarselt toimuvate looduskatastroofide (tulekahjus, tormid, põuad) tõttu. Geetilise mitmekesisuse kadu geenetilise mitmekesisus on vajalik selleks, et populatsioonid suudaksid kohustuda muutuvate keskkonnatingimustega. Lähiristumissurutis e inbriiddepressioon looduslikes populatsioonides on välja arenenud üsna palju mehhanisme, mis hoiavad ära lähiristumise e inbriidingu. Enamikus suuremates loomapopulatsioonides ei paaritu isendid tavaliselt lähisugulastega. Evolutsioonilise paindlikkuse kadu haruldased alleelid ja ebatavalised alleelikombinatsioonid, mis ei pruugi kohe mingeid eeliseid anda, võivad osutuda ainusobivaks tulevastes keskkonnatingimustes.
annaabi.ee 
