lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga. Lümfotsüüt on valgete vererakkude tüüp, mis on osa selgroogsete immuunsüsteemist Valguvaegus kahjustab Tlümfotsüütide paljunemisvõimet Kuna Tlümfotsüütide rakkudel on keskne roll organismi imuunvastuse algatamises ja regulatsioonis, väheneb nende funktsiooni languse tõttu kogu immuunsüsteemi toimimise efektiivsus. Immuunsüsteemi talitlusele mõjub pärssivalt rasvarohke toit. Inimese lümfotsüüt Põrn Immuunsüsteemi elund. Põrn asub kõhuõõne ülemises vasakpoolses osas ning kuulub meie keha lümfisüsteemi. Puhastab organismi mürkainetest, hävitab haigustekitajaid ning lagundab kasutuks muutunud punaseid
kaltsiumi taset. Kõrvalkilpnäärme haigused Osteporoos ehk luuhõrenemine Hüperparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme ületalitus Hüpoparatüroos ehk kõrvalkilpnäärme alatalitus Tüümus ehk harkelund Tüümus asub kaelast allpool rinnaõõne ülaosas. Tüümust loetakse sisenõrenäärmeks, kuigi ta ei tooda otseselt hormoone. Kõige aktiivsem on tüümus lapseeas. Tüümus toodab T rakke ehk T lümfotsüüte, mis liiguvad kehas kohta, kus osalevad koos teiste vererakudega imuunvastuse andmises. Tüümuse haigused Imuunpuudulikus DiGeorge'i sündroom Kasvaja HIV/AIDS (HIV puhul levitab tüümus kehasse juba nakatunud T rakke) Allergiad Autoimuunhaigusused Neerupealised Neerupealised asuvad neeru ülaotsas. Nad eritavad ligi 40 hormooni, mis on seotud emotsioonidega. Neist tuntuim on adrenaliin. Neerupealiste tuntuimad haigused Neerupealiste kasvaja, mis võib põhjustada üle- või alatalitust Hüperaldosteronism Fekokromotsütoom Kõhunääre ehk pankreas
käike. Käigud on nähtavad läbi nahapinna hallikate joontena. Munad munetakse käikudesse ja nende kohale närib emane lest ventilastiooniavad. Vastsed elavad samades käikudes, nad toituvad emase näritud nahajäänustest ja kudede vedelikust, ise nad käike ei tee. 4 Sügelistega patsientidel on lestasid tavaliselt vähe, 10-30 isendit, kuid vanuritel ja ka aidsihaigetel võib neid nõrga imuunvastuse tõttu olla sadu. Nakatumine sügelistesse toimub tiheda vahetu kontakti kaudu haige inimese või tema poolt saastatud esemetega. Nakatuda võib igas vanuses. Nooremaealised täiskasvanud saavad haiguse tavaliselt sugulise vahekorra ajal, vanemad inimesed kas lestadega saastatud voodipesu kasutamisel või tiheda perekondliku kontakti kaudu, nt. lastelaste hoidmisel. Nakatud võib ka tiheda olmekontakti tingimustes. nt. pinginaabrid koolis, toakaaslased ühiselamus, eriti üksteise
rakkude poolt juhitud põletikuga. Esmalt kujundavad akuutset põletikku Th2 rakud ja hilisemalt mõjutavad konditsiooni kulgu Th1 rakud, mistõttu haigus progresseerub krooniliseks (Izuhara jt., 2012; Marsella jt., 2012). Esimene faas vältab 12-24 tundi ja teine 48-96 tundi pärast allergeeniga kokkupuudet (Marsella jt., 2012). Mõlemad abistajad T-lümfotsüüdid (Th1 ja Th2) toodavad erinevaid tsütokiine. Th2 tüüpi tsütokiinid IL-4 ja IL-5 on iseloomulikud Th2-tüüpi imuunvastuse korral (Berger, 2000; Izuhara jt., 2012; Nutall jt., 2013). Nende tsütokiinide kõrge ekspressioon tõstab IgE taset (Izuhara jt., 2012). Lisaks produtseerivad Th2 rakud interleukiin-10, mis on antiinflammatoorse toimega (Berger, 2000). Th1 tüüpi lümfotsüüdid toodavad proinflammatoorseid tsütokiine nagu inteferoon-gamma (IFN-γ) (Berger, 2000; Nutall jt., 2013). Atoopilise dermatiidi korral tegemist T rakkude regulatoorse häirega ning muuhulgas on muutunud on IL-10 funktsioon (Nutall jt
annaabi.ee 
