Pumpamise viisiks võib olla optiline pumpamine, elektronergastus ja keemilised reaktsioonid, aga leidub muidki võimalusi. Tööreziimi järgi eristatakse pidevreziimis töötavat ja impulsslaserit. Töötava aine põhjal eristatakse gaas-, vedelik-, pooljuht- ja dielektriklasereid. [2] 4.1 Gaaslaser Gaaslaserile on omane kiirguse suur monokromaatilisus, lainepikkuse stabiilsus ja kiirtekimbu väike hajumisnurk. Gaaslaserid saavad töötada nii pidevas kui impulssreziimis.[2] Kõige võimsamate gaaslaserite hulka kuulub gaaslahenduslaser. Selles töötav aine on süsinikdioksiidi ja lämmastiku segu ning pööratud jaotuse tekitab gaaslahendus. Sellise laseri võimsus on pidevreziimis kuni 10 kW, aga impulssreziimis kuni 10 GW.[1] Gaasidünaamilises laseris on töötavaks aineks süsinikdioksiid ja pööratud jaotuse tekitab soojuse juurdevool. Pidevreziimis töötava gaasidünaamilise laseri kasutegur on umbes 1% ja võimsus umbes 100 kW.[1]
Kolmandat kasutatakse raadionavigatsioonis, raadiopeilimisel ja radarkaardistamisel. Radari antenn suunab teravasse ruuminurka elektromagnetlaine impulsse (kestusega alla 1 mikrosekundi), mis peegelduvad objektidelt, mille dielektriline ja magnetiline läbitavus erinevad keskkonna omast. Peegeldunud raadiolaine võtavad vastu enamasti sama radar ja antenn. Peegeldunud raadiolainete energia moodustab tavaliselt 10 -3 kuni 10 -19 saatja kiirgusenergiast. Radar töötab impulssreziimis, sest nii välistatakse võimsa (kuni mitukümmend MW) saateimpulsi sattumist tundlikku vastuvõtjasse. Objekti otsides muudetakse antenni suunda, indikaatori ekraanilt avastatava peegeldunud impulsi hilistus on võrdeline objekti kaldkaugusega (1 ms vastab 150 m). Indikaatoritena kasutatakse tavaliselt elektronkiiretorusid, mille ekraanile on kantud kaugusringid ja äärele asimuudiskaala. Objekti asimuut määratakse suundantenni asendi
TTÜ KURESSAARE KOLLEDZ IMPULSS STABILISAATORIGA TOITEPLOKK Aruanne õppeaines SKK0122 Elektroonika alused projekt Õppejõud: Argo Kasemaa Kuressaare 2012 1.TÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANNE Tutvuda impulss-stabilisaatorite tööpõhimõttega. Valmistada impulssreziimis pingestabilisaatoriga kahepolaarse reguleeritava väljundiga toiteplokk, teostada vajalikud mõõtmised ja kirjutada tehtu kohta aruanne. Iseseisev vajaminevate komponentide arvutus National Semiconductors mikroskeemi LM2575 andmelehtede ja veebipõhise simulaatori WEBENCH põhjal. 2. PINGET ALANDAVATE (BUCK) IMPULSS-STABILISAATORITE TÖÖPÕHIMÕTE Impulss-stabilisaator koosneb mikroskeemist LM2575, paispoolist, Schottky dioodist ning kondensaatoritest
indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 46 6.6 Transistori töö lülitireziimis e. impulssreziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid Pikkov lk 82 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis Kui transistor töötab vaheldumisi kas küllastus- või sulgereziimis, siis öeldakse, et transistor töötab lülitireziimis e. impulssreziimis. Küllastusest sulgereziimi ja tagasi liikumisel läbitakse suurima hajuvõimsusega aktiivreziimi piirkond küllalt kiiresti, mille tulemusena transistori keskmine hajuvõimsus on lülitireziimis väike.
valguseks. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 23 (43) Kambrikestes olev gaas on tugevasti hõrendatud, selles plasma tekitamiseks vajalik pinge on mõnisada volti. Iga kambrike asub kahe juhtme (rea- ja veeruelektroodi) ristumispunktis, mis võimaldab igat kambrikest aadresspõhimõttel eraldi tüürida. Pildipunkti heleduse moduleerimine toimub transistori tüürimisega impulssreziimis põhimõttel: mida pikem on aeg, mille vältel on rakuke ergastatud olekus, seda suurem näib vaatajale tema heledus. Esimese töötava plasmaekraani ehitasid 1964.a. Donald L. Bitzer ja H. Gene Slottow Illinoisi ülikooli suurarvuti Plato IV jaoks. Joonis 4.22. Plato V suurarvuti terminaal aastast 1988 [http://en.wikipedia.org/wiki/Plasma_display]. Monokroomsed neooniga täidetud plasmapaneelid võimaldasid ilma luminofoore
Osa tööstuslikult toodetud regulaatoreid on sobitatud kindla anduri tüübiga, näiteks termopaaridega. Teine osa võimaldab kasutada unifitseeritud nivooga sisendsignaali spetsiaalsetest anduritest, nt. alalisvoolu signaal vahemikus 4÷20 mA või 0÷5 mA. Oluline pole mitte andur, vaid anduri väljundsignaali suurus. Andurid peavad töötama koos täiturmehhanismidega, mis on väga erinevad. Tänapäeval on põhiliselt elektrilised, vahelduvpinge asünkroonmootorid, mis pannakse tööle impulssreziimis. 12 13 Reguleerimisteooria alused 10. Lineaarsed ja mittelineaarsed ARS. Tüüpilised mittelineaarsed karakteristikud. ARS uurimise ülesanded ja meetodid. Protsessid dünaamilistes süsteemides. Staatika ja dünaamika karakteristikute ja võrrandite mõisted. Igas reguleerimissüsteemi lülis kulgeb signaal elemendi sisendist väljundile. Kuna
R 106 Eksponentsiaalne võimendi Kuna u0 = 0, siis Usis = Ud ja isis = id; Uvälj = - idR U sis T Kui lähtuda sellest, et id = e ; U sis siis U välj - Re T 107 5.10.2. Operatsioonvõimendi töö impulssreziimis Selline reziim tekib, kui sisendsignaalide suurused tunduvalt ületavad neid, mis on vajalikud lineaarse reziimi jaoks. Komparaator seade, mis võrdleb omavahel kaht pinget ( üks nendest on tavaliselt tugipige). ,,Pingete võrdlemiseks" skeemid. Lubavad võrrelda ühepolaarseid pingeid. Sellisel sisendite ühendamise viisil ,,inverteeriv" komp. Usis < Utg u0 < 0 Uvälj = +Uvälj max Usis > Utg u0 > 0 Uvälj = -Uvälj max. ,,Null" detektor.
annaabi.ee 
