loomulik liikumine. Inimese ,,ehitus" nägi Freudi järgi välja järgmiselt: 1. Miski, Id (ladina keeles), Es (saksa keeles), st mitteteadvus, alateadvus... NAUDINGUPRINTSIIP. See oli üks Freudi kuulsamaid ,,leiutisi": eelmainitud psüühilise energia allikas, ürgne, puht looduslik osa inimeses, tungide asupaik. Inimene sünnib just säärase energiaallikana. Seda sfääri iseloomustab enesekesksus, impulssiivsus, irratsionaalsus. Miski on loomult liikuv, pulbitsev, kõikvõimas (ei tunnista mingeid piiranguid, tema jaoks ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste: ta soovib ja tegutseb kohe.) Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamugavust. See osa inimesest püsib muutumatuna kogu elu ega ole mõistuselikult tunnetatav. Oma hilisemates töödes söandas Freud siiski Miskit nö seespoolt kirjeldada, kasutades selleks kujundlikku keelt. Nimelt: Mitteteadvuse ehk miski sisu moodustavad kaks põhitungi:
lihtsalt oletustel (nagu paljudel teistel). Berne väidab, et inimene ärkvel olles on pidevalt mingil oma mina tasandil ja neid tasandeid on kokku kolm. Neid mina tasandeid nimetab ta iseloomulike nimetustega: · Laps See tekib ealiselt kõige varem (sünnimomendist peale ja sealt areneb edasi). Lapse tasandit iseloomustab kõik see, mis meil seostub ka lapselikkusega. Seda iseloomustab mängulisus, fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus, kergesti haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid. Lapsetasand ei ole seotud ainult lapseeaga. See on olemas ka täiskasvanutel. On olemas nii loov laps, kellest oli juttu üleval, kuid ka kohanenud laps, kes on sõnakuulelik, arg ja passiivne. · Vanem See hakkab ka juba lapseeas tekkima. See on seotud sellega, et laps hakkab matkima vanemate käitumist. Näiteks mängib kodu ehk on vanema rollis. Ta teeb nii, sest
Berne väidab, et inimene ärkvel olles on pidevalt mingil oma mina tasandil ja neid tasandeid on kokku kolm. Ärkvelolekus inimene suhtleb mingilt oma mina tasandilt lähtudes. Neid mina tasandeid nimetab ta iseloomulike nimetustega: 1) Laps See tekib ealiselt kõige varem (sünnimomendist peale ja sealt areneb edasi). Lapse tasandit iseloomustab kõik see, mis meil seostub ka lapselikkusega. Seda iseloomustab mängulisus, fantaasiarikkus, uudishimulikkus, emotsionaalsus, impulssiivsus, pelglikkus, arglikkus, kergesti haiget saamine, kiiresti vahelduvad emotsioonid. Lapsetasand ei ole seotud ainult lapseeaga. See on olemas ka täiskasvanutel. Paljusid elukutseid on ilma lapse tasandi osaluseta raske ette kujutada (loova tegevuse seotud näitlemine, kunst). Lapse tasand on kõigil olemas, kuid küsimus on proportsioonides. Mõnel on seda last vähem, teisel rohkem. Mõningates situatsioonides lastakse seda rohkem välja tulla.