4.6 Realiseeritavus ja hilistumine pidevaja süsteemides. Ülekandefunktsioon on täielikult määratud kui tunneme kõiki poolusi ja nulle ning ühte arvtegurit. Seejuures osutub ,et nullide arv m ei saa kunagi ületada pooluste arvu n. Tingimust nimetatakse ülekandefunktsiooni realiseeritavus või võimalikkus tingimuseks . hilistumine vt. Punkti 3,6 4.7 Siirdeprotsesside arvutus vaata punkti 3.4 4.8 Hüppe ja impulskaja vaata punkti 3.5 4.9Hüppe ja impulskajade maatriks - impulsskajade maatriks (<(t)>tähendab impulskajade vektorit) H(t)=Ce At B+D<(t)> Hüppekajade maatriks G(t)=CA -1(eAt-E)B+D esimene on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, teine aga integreerimise tulemusena. 4.91 Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? 5
väljundsignaali hilistumine. Pidevaja süsteemide realiseeritavuse eelduseks on see, et m <= n (m-UKF lugeja järk, n-UKF nimetaja järk). Siirdeprotsesside arvutus- tekivad teatava sisendsignaali rakendamisel süsteemi sisendis. Nendes arvutustes kasutatakse põhilise valemina Y(S) = H(S) U(S). Hüppe- ja impulsskajad- vt 3 teema alt. Hüppe- ja impulsskajade maatriksid- impulsskajade maatriks (<σ(t)>tähendab impulskajade vektorit) H(t)=CeAt B+D<σ(t)> Hüppekajade maatriks G(t)=CA-1(eAt- E)B+D esimene on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, teine aga integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut?: 5. Stabiilsus ja süsteemide käitumine- Algolek Süsteemi algoleku x(0) puhul on süsteem algtingimustes (süsteemi muutujad voi parameetrite teadaolevad väärtused vaatluse või analüüsi alghetkel.)
löögile. Impulsskaja on hüppekaja tuletis. Impulsskaja on orienteeritud süsteemi reaktsioon väljundsignaalina, kui sisendisse nullajahetkel antakse delta-impulss. Impulsskaja kasutatakse lineaarse süsteemi dünaamiliste omaduste iseloomustajana (ülekandekarakteristikuna). Küllalt lühikese impulsi kasutamisel sisendis piisavalt täpselt eksperimentaalselt mõõdetav. Hüppe- ja impulsskajade maatriksid:Impulsskajade maatriks ( σ(t) tähendab impulskajade vektorit) H(t)=CeAt B+Dσ(t) Hüppekajade maatriks G(t)=CA-1(eAt-E)B+D Impulsskaja maatriks on saadud üleminekuga operaatorkujutiselt originaalidele, hüppekaja maatriks aga integreerimise tulemusena. Kuidas on võimalik ülekandemudelite põhisel analüüsil arvestada mittenullist algolekut? Algtingimused on süsteemi muutujate või parameetrite teadaolevad väärtused analüüsi alghetkel. Mittenulline algtingimus – kui väljundmuutuja ühtib olekumuutujaga, saab mittenullist algolekut
annaabi.ee 
