Ja juhul kui on tegemiste saame kahepoolse piiramise.Piirikuid kasutatakse:Võimendus elementide kaitseks ülemäärase signaali ebamäärase kujuga impulssidega siis tasemel 0,5 mida nimetatakse impulsi kestvuseks pool kõrgusel. eest. Kaitseks ülemäärase pinge eest kahepoolse piiriku abil Ühepolaarsete impulside eraldamiseks kahepolaarsetest impulsidest. 0 tasemelise piiramisega. Trapetsi kujuliste impulside saamiseks sinus pingest kahepolaarse piiramisega (taolist pinget võib lugeda ka ristküliku pingele lähedaseks. Lühikeste ristkülik impulside saamiseks pikadest eksponent impulsidest. Kahepoolse piiramise abil
õppimine pole pelgalt impulsidele reageerimine, vaid pigem nende seostamine, informatsiooni liigitamine ja mõttevõrgustike loomine.2 Õppimist võib jaotada kolme dimensiooni kognitiivne dimensioon, mis koosneb teadmistest ja oskustest, emotsionaalne dimensioon, mis koosneb tunnetest ja motivatsioonist ning sotsiaalne dimensioon, mis koosneb suhtlusest ja koostööst. Esimesed kaks kognitiivne ja emotsionaalne dimensioon toituvad impulsidest nagu soov, huvi, vajadust või kohustus. Viimane sotsiaalne dimensioon on tihti tulemus esimese kahe dimensiooni tegevusest ja väga tihedalt nendega seotud. Õppimise puhul on oluline õppimise tulemusi struktureerida. Selleks saab kasutada termineid nagu skeemid ja mälu, mis seostuvad kognitiivse dimensiooniga, või mustrid ja kalduvused, mis on seotud emotsionaalse ja sotsiaalse dimensiooniga. Esmakordset skeemi või mustri talletamist nimetatakse mehhaaniliseks õppimiseks
Impulsikestel kondensaator laadub, tema pinge suureneb niiet ükskõik mis aja hetkel. Impulsi lõppedes on kondensaator täis laaduda, seetõttu lakkab kondensaatori laadimisvool ja väljundpinge muutub nulliks. Ajahetkel t2 impuls lõppeb ja kondensaator hakkab tühjenema läbi signaali allika sisetakistuse. Kuna laadimise takistus läbib nüüd vastupidises suunas, siis tekib ka seal vastupidise polaarsusega pinge. Sellega näeme et viksese ajakonstandi ajal saab formeerida risküllik impulsidest kahepolaarseid teravatipulisi impulse. Seejuures nende impulside kestvus sõltub aja konstandi väärtusest. Suure ajakonstandi korral aja hetkel t1 kui saabub sisendimpuls hakkab kondendsaator laaduma, kuna tegeist on suure ajakonstandiga, siis toimub laadimine eksponendi algosal, milline on praktiliselt lineaarne seetõttu tõuseb impulsi vältel pinge kondensaatoril sirgelt (lineaarselt). Samal ajal tekib väljundi impulsis kondensaatori pinge võrra horisontaalse osa langust Q
ülalpool piiramis nivood siis on tegemist ülalt piirikuga. Kui see osa mis on alt pool piiramisnivood siis on tegemist altpiirikuga ja rakendades üheaegselt nii ülalt kui alt piiramist saame kahepoolse piiramise. Piirikuid kasutatakse: Võimendus elementide kaitseks ülemäärase signaali eest. Kaitseks ülemäärase pinge eest kahepoolse piiriku abil joonis 4.3.1 Ühepolaarsete impulside eraldamiseks kahepolaarsetest impulsidest. 0 tasemelise piiramisega. Joonis 4.3.2 Trapetsi kujuliste impulside saamiseks sinus pingest kahepolaarse piiramisega (taolist pinget võib lugeda ka ristküliku pingele lähedaseks. Joonis 4.3.3 Lühikeste ristkülik impulside saamiseks pikadest eksponent impulsidest. Kahepoolse piiramise abil. joonis 4.3.4 Signaali piiramist saab teostada mittelineaarsete omaduste elementide abil milles
Kasutades taolist toitemuundurit saame pinge varu, mille kaasabil saame suurematel sagetustel suurema pöördemomendi. Tuleb aga arvestada et siinuspingest kõrvale kaldumise tõttu esinevad harmoonilsed kaod vaadeldud kuue juhtmimine on ikkagi pulsjuhtimine kus transitoride sisselülitamissagedus on madal. Kasutatakse ka pulssjuhtimist kuid sell juhul on transitoride lülitamissagetus vähemalt 10 korda suurem sest siinuspinge periood moodustatakse vähemalt 10 kuid sageli suuremast arvust impulsidest Võrgupingega sünkronisseeritud vaheldid Alaldist võib saada võrgust sünkroniseeritud vaheldi, kui alaldi ahelas on piisavalt suur induktiivsus ja kui alalispinge allikas on alaldatud pingega võrreldes vastupidise polaarsusega. Taolisel juhul hakkab nimetatud alaldi tööle vaheldina andes energiat alalispinge allikast võrku. Vaheldamine on võimalik juhul kui sekuntaarmähise pinge hetkväärtus on suurem kui U st