Firma nime kes toodavad maale vahendeid Pest-Chemical OÜ Pest-Chemical OÜ on keskendunud niisugustele toodetele ja probleemidele, mis seonduvad inimese elukeskkonda kahjustavate bioorganismidega. Näiteks võib tuua majavammi ja ulukite peletusvahendid ning olme- ja taimekahjurite tõrjevahendid. Pest-Chemical OÜ asutati 1997. Meie areng on olnud stabiilne ja liikunud pidevas tõusujoones. Oleme arenenud üheks juhtivaks tõrjevahendid importivaks ja vahendavaks firmaks Eestis. Pest-Chemical tahab olla oma klientidele usaldusväärne koostööpartner, kes tunneb põhjalikult oma tooteid ja kahjurorganisme ning kellega asjad sujuvad.Meie peamisteks hankijateks on Detia Degesch Saksamaalt, LavTox Taanist, Gyllebo Gödning AB Rootsist, Lybar Tshehhist, Kollant Itaaliast, samuti USA-Läti ühisfirma American Equipment & Supply ning Läti-Tsehhi ühisfirma DDD-Servis. 2007.aasta majandustulemuste põhjal
Põlevkivienergeetika keskkonnaohtlikkus, eriti veetarbimises osas, on meil ülevõimendatud. Kavandades energeetika tulevikku peame me eelkõige arvestama, kust tuleb Eesti nigela tootmise ja ekspordi/impordi katastroofilise vahekorra juures raha maagaasi ja teiste kütuste (bensiini, naftasaaduste) ostuks. Elektri suuremahuliseks impordiks puuduvad meil vahendid ja pealegi pole seda naaberriikidest kuskilt ka importida. Näiteks Soome jääb elektrit importivaks maaks ka pärast viienda tuumareaktori käivitamist. Seega energiaga peame me ennast lähematel aastakümnetel ise kindlustama ja hoolimata alternatiivsete energiaallikate üha laialdasemast kasutamisest jääb meie elektritootmise selgrooks siiski veel kauaks ajaks kukersiitpõlevkivi, mille ressursid on vajaduste katmiseks piisavalt suured. Kuigi Eesti Energia on garanteerinud 2016. aastal katta 85% Eesti elektritarbimise tippvõimsusest, ja seda
Eestis on viimasel kümnendil investeeritud metsa- ja puidutööstusesse väga suures mahus (Eestis asub Baltimaade suurim, Imavere saeveski) rajatud on mitmeid teisi suuremaid, modernseid saetööstusi (Paikuse, Sauga) ja vineeritööstusi (Otepääl). See on tänapäevaks viinud olukorrani, kus töötleva tööstuse võimsus ja vajadus on suurem, kui aastane raiemaht (okaspuu osas) ja seetõttu on Eesti muutumas saepalke eksportivast riigist neid importivaks riigiks (Tabel 3). Peamiselt tuuakse okaspuu saepalke Eestisse Venemaalt. Tabel 3. Puidutööstuse väliskaubandus 2003.a. 1. poolaastal Eksport Toode Ühik 2002.a. 1.p.a. 2003.a. 2.p.a. Muutus, % Töötlemata m3 1 661 053 1 567 646 -5,6 ümarpuit, sealhulgas: Okaspuuhake tonn 357 929 333 095 -6,9
annaabi.ee 
