Jäär ei otsi inspiratsiooni eksootilistest maadest. Et aed klapiks tema tundelaadiga, võiks see millegi poolest meenutada Inglismaad, Prantsusmaad, Saksamaad või Taanit. Kaine meelega Sõnn armastab romantilisi lilli. Sõnn on küll tubli ja toekas loom, kuid talle sobivad lilled annavad märku ilumeelest ja romantilistest tundmustest. Sõnn armastab roose, moone, verevaid sõrmkübaraid, karikakraid, priimulaid, kannikesi. Veel imponeerivad sellele nelja jalaga kindlalt maas seisvale loomale kurekell, kassinaeris ja huulhein. Puudest klapivad Sõnni iseloomuga saar, küpress, viinapuu, õun, pirn, viigimari, tsitruselised ja koguni palmid. Kuid kasvatama ei peaks ta sugugi mitte ninasarvikuid, vaid hoopis veiseid. Vastukaaluks lihtsatele pudulojustele peaks Sõnn end ümbritsema õrnade pastelltoonidega: roosa, kahvatusinine, õrnroheline. Ent talle pole sugugi vastukarva ka oranzikaspunane, pruun ja ruuge toon. Tema element
Kellel aga lastakse ise valida kes ta ise tahab olla. Tihti ei usuta, et millegi saavutamine on võimalik, enne kui keegi on selleni jõudnud. See on ju lihtsamat vastupanuteed minek, sest miks raiuda ise rada, kui võid kõndida kellegi teise jälgedes? Et saavutada midagi, tuleb osata unistada. Tuleb osata targalt unistada. Unistada tuleb sellistest asjadest, millest Sul on kasu ja mis inspireerivad sind tegutsema, unistuse niemel. Kuna mina olen suht materiaalne inimene, imponeerivad tänases Eestis mulle inimesed, kes ei olegi just nagu lihtsurelikud, vaid kelle taskutesse lausa topitakse raha, kelle iga otsust saadab autasu ning kelle jaoks seadused painduvad... Mulle on alati meeldinud oma majas elada ning mida suurem ja uhkem, seda parem. Seepärast ongi minu erilisteks unistusteks need loendamatu hulk poliitikuid, kes kõik on suutnud endale võileiva hinna eest hääberid soetada. See pole aga kindlasti ainus põhjus, miks poliitik on hea olla ja miks ma unistan
märkmed. Ainult hulludele". Sealt algab ka peategelase enda lugu. · Harry saadab ühesuguselt päevi mööda. Ta loeb, naudib kultuuri, talub valusid, joob õhtul kõrtsides. Vihkab kodanlust kuigi oma harjumuste ja mõningate eelistustega sinna ka osaliselt kuulub. Ta väldib meelelahutuskohti, kus käib moodne muusika. Ta ei talu seda, sest see ei sobi tema maitsega kokku. Ta peab kaasaegset popmuusikat rämpsuks ja odavaks. Talle imponeerivad Mozart, Haydn, Bach ja teised klassikud. Mõtleb oma enesetapule. · Ta leiab, et tema isik on jagunenud kahkes pooleks: inimene ja stepihunt. Inimene on pool, kes taotleb kõrgemaid vaimseid ideaale. Stepihunt on aga pool, mis on metsik, tahab omaette olemist ja kes ei leia praegusest maailmast kodu, õhku ega toitu. · Oma järjekordsel õhtusel jalutuskäigul märkab ta ühes müüris vana portaali, mille kohale oli kirjutatud: ,,Maagiline Teater
kelle kohta on eestikeelset materjali üsna vähe leida. Suure hulga inglisekeelse lektüüri luge- mine ja tõlkimine oli huvitav väljakutse, samas pakkus uurimisalune tegelane parajal määral pinget. Alfred Marshall oli inglise üks oma aja mõjukamaid majandusteadlasi. Tema raamat “Principles of Economics” (1890) oli Inglismaal pikka aega olulisim majandusõpik. Tema elulu- gu ja maailmavaade on väga imponeerivad ja ilmselgelt väärib teema lähemat uurimist. Käesolevas töös annan lühiülevaate Alfred Marshall’i eluloost ja püüan refereerida tema majan- dusalaseid ideid, tema seisukohtade mõju ja tähtsust tänapäeva majanduses. Ta oli ka matemaatik, ajaloolane, riigimees ja filosoof. 3 Elulugu Alfred Marshall (26. juuli 1842 – 13. juuli 1924) sündis Clapham’is
Ta sisemus on ikka sellepärast helisemas nagu pinguli traadid külma tuule käes. Ta ülihellus teeb teda ülivastuvõtlikuks, tasakaalutuks, ebaobjektiivseks. Ta hingeline hellus tekitas temas suure, tihtigi liialdatud enesetunde. Ta võis väikese haavumise pärast kannatada ja käratseda, et haigeks jäi, võis aga ka kõrgilt arvustajast mööda minna." Ja ometi on R. Tobiase loominguline mõte suunatud kaugustesse ja kõrgustesse. Talle imponeerivad suured helipannood, teravad kontrastid ja monumentaalne väljenduslaad. Muusikalistes tõekspidamistes oli Tobias suurte klassikute austaja, kelle mõju võime tunda ka tema loomingus. Eelkõige on ta väljendanud austust ja lugupidamist Bachi ja Händeli nende muusikaliste titaanide vastu, kelle loomingus põleb kunstilise täiuslikkuse S.D.G. tulikiri. Ometi tundub meile, et oma