tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI- tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷↔𝑸 on nagu 𝑃→𝑄 ja samal ajal ka 𝑄→𝑃. Tehted inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed loogikatehted – nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi „lihtsaimad“ tehted. Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nim lausearvutusvalemiteks -> Def – Lihtlause formaalne tähis (nt: A) ja üksik tõeväärtuskonstant 0 1 on valem. Kui A on valem, siis valemid on ka 𝐴̅ ja (A)
Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷 ↔ 𝑸 on nagu 𝑃 → 𝑄 ja samal ajal ka 𝑄 → 𝑃. Tehted inversioon, konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed loogikatehted – nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete kaudu, kuna nad ise ongi „lihtsaimad“ tehted. Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nim lausearvutusvalemiteks -> Def – Lihtlause formaalne tähis (nt: A) ja üksik tõeväärtuskonstant 0 1 on valem. Kui A on valem, siis valemid on ka 𝐴̅ ja (A)
tõeväärtusfunktsiooniga määratud. Lausete p ja q ekvivalents on konkreetse kujuga lause, mille ehituse määrab see, et ta on just lausete p ja q ekvivalents. D7.3.5 Ekvivalents ehk materiaalne ekvivalents on lausearvutuses binaarne tehe, mis annab operandide p ja q korral tulemiks liitlause p↔q. Seda lauset nimetatakse lausete p ja q ekvivalentsiks ning interpreteeritakse alati nii, et ta on tõene parajasti siis, kui tema operandidel on ühesugune tõeväärtus. Analoogiliselt implikatsiooniga nimetatakse sellisel viisil defineeritud ekvivalentsi ka materiaalseks ekvivalentsiks (material biconditional), sest selle tõesus sõltub vaid operandide tõeväärtustest. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks väljendid … siis ja ainult siis, kui … ; … parajasti siis, kui … ; tarvilik ja piisav tingimus; ühekorraga. Nt „Sajab parajasti siis, kui on puhkus”. Järgnevalt esitame ekvivalentsi levinumaid tähistusi, kusjuures
tõeväärtusfunktsiooniga määratud. Lausete p ja q ekvivalents on konkreetse kujuga lause, mille ehituse määrab see, et ta on just lausete p ja q ekvivalents. D7.3.5 Ekvivalents ehk materiaalne ekvivalents on lausearvutuses binaarne tehe, mis annab operandide p ja q korral tulemiks liitlause p q. Seda lauset nimetatakse lausete p ja q ekvivalentsiks ning interpreteeritakse alati nii, et ta on tõene parajasti siis, kui tema operandidel on ühesugune tõeväärtus. Analoogiliselt implikatsiooniga nimetatakse sellisel viisil defineeritud ekvivalentsi ka materiaalseks ekvivalentsiks (material biconditional), sest selle tõesus sõltub vaid operandide tõeväärtustest. Loomulikus keeles on ekvivalentsi indikaatoriteks väljendid ... siis ja ainult siis, kui ... ; ... parajasti siis, kui ... ; tarvilik ja piisav tingimus; ühekorraga. Nt ,,Sajab parajasti siis, kui on puhkus". Järgnevalt esitame ekvivalentsi levinumaid tähistusi, kusjuures
annaabi.ee 
