Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel 1. 19. ja 20. saj kunsti muutis mitmekesiseks see, et piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutus siis ebaselgemaks kui varem. Osa ametlikke, kuid ka uuenduslike kunstnikke võttis omaks realistide ja imperssionistide saavutused, konservatiivid jäid aga truuks akadeemilisele klassitsismile. Sõltumatus kunstis ilmnes erinevaid taotlusi. Selle perioodi kohta on mitmeid nimetusi sümbolism, juugendstiil ja postimperssionism (Prantsusmaal). 2. Uusromantismi ideoloogia tekkis, sest haritlased jagunesid erinevateks ideoloogiate pooldajateks. Osa positivistlikule filosoofilale, teised uusromantilistlikule. Sest nad uskusid, et maailm on müsteerium, mida mõtlemine ei suuda haarata
(Päevalilled, Tähisöö) värvis kõige rohkem maale Lõuna-Prantsusmaal Arles'i linnas. Ales seal muutus ta looming isikupärasemaks, värvid veel intensiivsemaks ja joonistus tinglikumaks (alguses rahutud pintslilöögid). Ta uskus, et värvid võivad väljendada ,mitte ainult undeid, vaid ka ideid. Sai ekspressiivse, väljendusliku kunstisuuna rajajaks. Oli poolhull. PAUL GAUGUIN (Kollane Kristus, K M tuleme oleme lähme?) oli algselt edukas pangaametnik, kes hakkas koguma imperssionistide pilte. Hiljem hakkas ise nende moodi maailma ja lõpetas tulisa pangaametniku töö ebakindla kunstnikuelu kasuks. Oli väga üleolev ja ego. Ta uskus otsest vastavust tajude ja tundmuste vahel ning püüdis nähtavate vormide kaudu väljendada nähtamatuid tundeid. Sellise eesmärgi saavutamiseks vähendas ta piltides tsentraalperspektiivi ja varjude kasutamist, millega muutis ta kujutise peaaegu tasapinnaliseks ja siluetitaoliseks. Loobumine varjudest ja nähtava maailma värvivarjundite
ema ootamatu haigestumine, vastamata armastus, mis van Goghi enesetapu äärele viis, isa surm kõik see jättis temasse uskumatu jälje, tema niigi nõrka psüühikasse. 1885.aasta detsembris lahkus van Gogh kodulinnast ja sõitis Pariisi. Ta sukeldus Prantsusmaa pealinna kunstielu tähtsamatesse sündmustesse, külastas kõige rikkalikumaid kunstimuuseume, kus nägi enda lemmikut Millet´ töid, avastas Delacroix´ ja Veronese. Van Gogh tutvus imperssionistide töödega, vanade jaapani meistrite joonistuste ja puugravüüridega. Van Gogh ei tundnud ennast Pariisis uustulnukana, vaid võrdsena võrdsete seas. Hiljem on Pissaro pojale rääkinud:" ma teadsin, et van Gogh kas läheb hulluks või jätab meid kõiki kaugele seljataha. Kuid ma ei osanud aimatagi, et ta teeb nii ühte kui teist. ,, Sel perioodil tegi Vincent kaks olulist avastust. Tema jaoks muutus maali juures kõigeolulisemaks valgus
annaabi.ee 
