III kategooria seeneliigid sarvharik - Clavulinopsis corniculata haavanääts - Junghuhnia pseudozilingiana kadakatarjak - Oxyporus philadelphi III kategooria seeneliigid must narmik - Phellodon niger pruunikas mütsnarmik - Bankera fuligineoalba lilla mütsnarmik - Bankera violascens III kategooria seeneliigid hall hundiseenik -Boletopsis grisea taiga-peenpoorik - Skeletocutis odora kuld-soverbiell -Sowerbyella imperialis hiidheinik - Tricholoma colossus Kivistised Kivististe kaitse seisneb nende kogumise piiramises ja ettenähtud korras säilitamises. Kivististe kaitse Eestis on sätestatud nende kuulutamisega kas II või III kategooria kaitsealusteks objektideks. II kategooria kivistised II kategooriasse kuuluvad teaduslikult suurt huvi pakkuvad, kuid Eestis ja mujalgi väga harva leitavad kivistised. Käsijalgsed: Dicoelosia anticipata ja Costistraicklandia lirata
lilla põdramokk Sarcodon fuligineoviolaceus värviline lehtervahelik Leucopaxillus compactus limatünnik Sarcosoma globosum luiteliudik Peziza ammophil III kategooria: hall hundiseenik Boletopsis grisea II kategooriast tõsteti esimesse: taiga-peenpoorik Skeletocutis odora leht-kobartorik Grifola frondosa kuld-soverbiell Sowerbyella imperialis krookustorik Hapalopilus croceus hiidheinik Tricholoma colossus taigapässik Inonotopsis subiculosa Leht-kobartorik Roosakas tammenääts Lilla põdramoka
Rait-kolmiklill TRILLIUM kurbayashii Click to edit Master text styles 22-55cm, Second level mais Third level Fourth level Fifth level Kirju püvilill FRITILLARIA meleagris Click to edit Master text styles 20-35cm, Second level mai Third level Fourth level Fifth level H.Püvilill (keisrikroon) FRITILLARIA imperialis Click to edit Master text styles 70-110cm, Second level mai Third level teinepool Fourth level Fifth level Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Siberi võhumõõk IRIS sibirica
Viljad vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, kitsa tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad talvel Õitsemisaeg õitseb märtsi lõpul - aprillis Kasvukoht: valgus valgusnõudlik niiskus niiske muld viljakas puit on kerge, pehme, hästi töödeldav, vees vastupidav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Mitmeid Kasutamine vorme kasutatakse haljastuses Sordid ´Angustiloba´, ´Aurea´, ´Imperialis´, ´Laciniata´, ´Lobulata´, ´Minutifolia´, ´Quercifolia´ Märkused juurestik pinnalähedane, seetõttu tormihell. Annab kännuvõsu. Kiirekasvuline. Eluiga kuni 130 aastat HARILIK LODJAPUU Päritolu peaaegu kogu Euroopa (v.a. põhjaosa), Lääne-Siber, Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika, Väike-Aasia Kõrgus 2-4 m Kasvukuju rohkesti hargnev põõsas Võrsed vanemad oksad hallid, pikirõmelised
Õiekate: kolmetine,3+3 lahklehist õiekattelehte, aktinomorfne, sageli kirjud ja basaalsete nektaariumidega. Õiekroon: -; Tolmukad: 3+3; Viljalehed: 3 Sigimik: sünkarpne (liitviljalehine) Vili: kupar, lamedad seemned on virnades o Enamik liike kuulub nelja perekonda: o Per. Lilium liilia o Per Fritillaria püvilill Fritillaria imperialis harilik püvilill Fritillaria meleagris kirju püvilill o Per. Gagea kuldtäht Gagea lutea kollane kuldtäht o Per. Tulipa - tulp Sug. Colchicaceae - sügislillelised Colchicum autumnale Sügislill Gloriosa superba roniliilia Sug. Melanthiaceae upsuõielised o Levinud Põhjapoolkeras parasvöötmes. o Kõik liigid sisaldavab tugevad alkaloidid
keskmine puistute vanus 49 aastat, keskmine kõrgus 17,1 m, aastane tagavara juurdekasv 5,4 tm/ha aastas ning raieküpsete puistute osakaal 12,2 %, Muistsed esivanemad on sangleppa pühaks puuks pidanud, sellest annab tunnistust Pühalepa kihelkonna nimetus Hiiumaal. Haljastuses kasutatakse sanglepa sorte tavaliselt üksikpuudena, vanades parkides ka vesiste, liikuva põhjaveega paikade haljastamiseks. Sordid: 'Angustiloba'; 'Aurea'; 'Imperialis'; 'Incisa' Hall lepp e. valge lepp (Alnus incana (L.) Moench) Incanus valkjashall. Kodumaise üsna lühiealise puuliigina kasvab kõikjal pioneerliigina, viljakatel muldadel, kuni 25 m kõrguse, lookleva tüvega puuna. Liik on hea mullaparandaja. Üldareaal ulatub Põhja- ja Kesk-Euroopast kuni Lääne-Siberini samuti Põhja-Ameerikasse, kasvades põhjas kuni 70 kraadi põhjalaiuseni. Tüve koor sile, hallikas, puude eluiga jääb 50....
annaabi.ee 
