Maailm 20. saj algul Imperialismi ajastu ja ühiskondlikud liikumised - 19 saj lõppu nimetati maailmas imperialismi ajastuks. - Maailma arengut mõjutas rahvusluse teke. (suurd rahvusriigid) - Suuremad ja tugevamad riigi tähtsustasid end teistest üle (sovinism ehk marurahvuslus). - imperalismi tagajärjel muudeti vähemarenenud maad imperjalismi tooraine baasideks - Arenenud riigid muutsid vähem arenenud maad oma toorainebaasideks (kolooniad). - euroopa tsivilatsioon. (temokraatia, isikuvabadused, eraomandus). - Rikastuti maavarade arvelt. - Suurriigid levitasid Euroopa tsivilisatiooni (isikuvabadused, eraomandus, demokraatlikud mõtteviisid). - 20 saj algul oli kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks.
5.Mida tähedas Industriaalühiskond?Masinatootmine, tööstus domineeris põllumajanduse üle.Kaevandati rauamaaki ja kivisütt. Teadus- ja tehnikasaavurusi rakendati tööstustes. Kujunesid linnaühiskond: kodanlus ja proletariaat. 6:Elektri ajastu? Esimese elektripatarei leiutas Aleksander Volta. Michael Faraday calmistas elektrigeneraatori. Thomas Alva Edison leiutas elektripirni. Wilhelm Röntgen röntgenitoru.Samuel Morse elektrilise telkegraafi. 8.Imperalismi tekkimine? Suurriikide välispoliitika 19. Saj. Lõpul maailma jagamine, kolooniate rajamineja nende ära kasutamine. Enamus riike püütsid oma mterritooriume laiendada naabrite arvelt. 9.Konservatism? Prantsusmaa revolutsioon tõi kaasa ulatuslikke muudatusi ühiskonna korralduses. Paljudele tähendasid need muudatused harjumuspärase maailma purustamist.Selle tasustal kujunes välja õpetus ja liikumine mida kutsutakse konservatismiks
· Vene-serbia ambitsioonidega põrkusid Aus-Ung plaanid, 1908 liitis Aus-Ung endaga Bosnia · Türgi jätkuv nõrgenemine. 1912 kuulutasid serbia, bulg ja makedoonia türgile sõja, kaotas kõik oma valdused. Bulg ründasid ta oma liitlased + türgi, kreeka, rumeenia. Ta lähenes kolmikliidu riikidele. Põhjused, miks ei suudetud sõjast loobuda: · Riigid ei lähe kokkuleppele, kõigil liiga suured omahuvid · Riigid imperalismi staadiumis ei ole valmis sallivuseks ega kompromissiks, eesmärk omakasu ja kiire rikastumine · Puuduvad isikud või riigid, kes võtaks lepitaja, vahendaja rolli, kel oleks võistlejate seas mõju · Puudub rahvusvaheline org, kus omavahelisi prob arutada · Rahvas ei ole ühtne · Riikide vahel puudub koostöö, võidurelvastumine · 3. SOOME JA BALTIMAAD VENE IMPEERIUMI KOOSSEISUS Venemaa jõuab 20. Sajandisse:
juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja revolutsioon tundusid väljapääsuna sellest üksluisusest
Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma. 19. sajandi lõpul ja 20.sajandi algus oli rahvusluse ja imperalismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperalistlikke vastuolusid, mis tekkisid Euroopa suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamise protsessis. Ent peaaegu kõik taolised konfliktid lõppesid 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul kompromissidega. Kuid kahjuks need nelikümmend rahuaastat olid eurooplased n-ö ära tüüdanud. Rahuaeg näis paljudele, eriti just noortele, kui lõpmatult igav argipäev. Sõda ja
annaabi.ee 
