Olulisim oli ratsavägi. Kirik keisri võimu all. Konstantinoopoli patriarhi vlaisid ametlikult vaimiulikud rahvas ja metropoliidid. Viimane sõna keisril. Suurenesid ida ja lääne erinevused. 1054 vande alla. Idas ikoonid. Antiikkreeka eeskuju. Õppeained: grammatika, retoorika, õigusteadus ja filosoofia. Enamik talupoegi kirjaooskamatud. Platoni ja Aristotelese tekste seoti ristiusu tõdedega. Justinianus 1 (527-565). Pani aluse rooma õigusele 3 osa. Üritas taasstada rooma impeetiumi muistset hiilgust. 5 saj 2 pool balkani poolsaarele lõunaslaavid ja itaaliasse germaani langobardid. Kreeka slaavlased võtsid vastu ristiusu, kreekastusid ja allusid bütsantsile. Balakni põhjaosa slaavlased jäid. Lõunaslaavi alad. 7. saj türgi päritlolu bulgaarid, vallutasid doonau lõunakalda ja rajasid bulgaaria riigi. Ajalugu Page 23 Islamiusk 2. detsember 2009. a. 10:49
Kui Euroopas võeti loodusobjekte sageli kaitse alla selleks, et inimene neid ei hävitaks, siis Põhja-Ameerikas võeti suuri maa-alasid kaitse alla selleks, et neid avada reguleeritud külastuseks kõikidele inimestele. Jäätmed Jäätmekäitluse areng Enne asulate tekkimist probleemi polnud- ruumi oli ja ei tekkinud palju jäätmeid. Asustustiheduse kasvades tekkisid linnad, siis kasvas ka jäätmete hulk. Esimesed viited jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeetiumi päevilt. Olmejäätmete koostis püsis peaaegu muutumatune 18-19 sajandini, millal tulid kasutusele uued materjalid. Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Moodne jäätmekäitlussüsteem inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni käigus.
Väärtustamine: Mida väärtustatakse? (Lehelt) o Jumala kartlikus o Kristlik vagadus o Elu annab jumal ja jumal ka võtab elu tauniv suhtumine enesetappudesse (enesetapjad maeti surnuaiast välja). Eutanaasia küsimus tänapäeval ja suhtumine aborti. 13 Keskaja filosoofia põhijooned ja esindajad: Medium Aevium (Keskaeg ladina k.) ladina keel muutus maailma keeleks, sest see levis kui Rooma impeetiumi keel ja samas ka kristlusega koos levis väljaspoole Roomat. Tänapäeval on see Vatikani (44 ha suurune riik) riigikeel ja on jumalateenistus keel katoliiklaste jaoks, arstiteaduses on diagnoosid ladina keeles, bioloogias harud, juristidele on ka oluline Vana-Rooma õiguse tõttu, ajaloolastele on vajalik tekstide lugemiseks nt Läti Hendriku kroonika, peegeldab inimese haritlust e. intelekti kui osata. puudu Renessansi ajastu.