ilmalikust elust. Suurteoseid egiptlased ei kirjutanud, küll aga armastasid nad jäädvustada elutarkust edastavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse sageli ka novellivormi leiutajaks. (kuulsaim novell "Sinuhe jutustus") EGIPTUSE KUNST HAUAKAMBRID Kui elati savist, põletamata tellistest ja puidust majades, siis hauakambrid tehti millegist püsivamast kivist. Varasem üliku haudehitis oli piklik kastitaoline mastaba. U 2650. a eKr ehitas arhitekt Imothep esimese astmikpüramiidi vaarao Dzoserile. PÜRAMIIDID Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26.saj eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka keeles Cheopsi püramiid. CHEOPSI PÜRAMIID kõrgus 146m küljepikkus 232m üle 2300 liivaploki Ühe liivaploki kaal on keskmiselt 2,5 tonni. TEMPLID Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk.
Hauakambrid: Hauakambrite materjaliks oli püsivaim materjal kivi. Alguses ehitati mastabasid, hiljem ruumide arvukus kasvas. Peale püramiidide ehitamise lõpetamist viidi matmispaigad kaljuhaudadesse, millesse viisid pikad koridorid, mis olid peidetud sissekäikude taga. Lähedal kaljusisene tempel. Püramiidid: Vaaraode hauakambrid pidid olema kõrged jumalale lähemal ning, et vaarao saaks edaspidigi oma rahval silma peal hoida. Imothep konstrueeris ja ehitas esimese astmikpüramiidi. Vaaraodele ehitatud püramiidid koosnesid sarkofaagiga hauakambrist ja hauainventari ruumidest + 2 õhukanalit. Püramiidid kaeti kiviplaatidega ning ümber ehitati ,,surnute linn": kuningannade püramiidid, mastabad õukondlastele, templid ning alleed. Suurimad 26. saj eKr ehitatud Cheopsi püramiid Giza püramiidide seas. Ehiamine lõpetati rüüstamiste ja kulukuse tõttu.
Püramiidid. Egiptuse ehituskunsti vanimad ja ühtlasi omapärasemad ehitised on Vana riigi valitsejate haudehitised püramiidid. Neid on tänaseni säilinud umbas 100. Nad asetsevad Memphisest lääne pool, moodustades umbes 70 kilomeetri pikkuse rea. Ent mitte kõik neist pole ühesuguse kuju ja suurusega. Vanim on astmikpüramiid Sakkaras, mis on ümbritsetud tellistest nekropoliga. Selle arvatav ehitaja on Imothep, poolmütoloogiline kiviarhitektuuri rajaja. Ülemineku klassikalistele püramiididele moodustavad astmikpüramiidid Medumis ja murdpüramiid Dahsuris. Kolm suuremat ja kuulsamat püramiidi asuvad Gizas, Kairo lähedal. Need on Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiid. Vanim ja suurim on 146 meetri kõrguseni kerkinud Cheopsi püramiid. Chephreni püramiid on 142 ja Mykerinose oma 66 meetrit kõrge. Kuigi viimane on kõige väiksem, on see vast kõige hoolikamalt ehitatud.
2. ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr 2.1. Vana-Egiptuse arhitektuur Sarnaselt teiste varajaste ehituskunstidega ei ole ka palju säilinud Vana-Egiptuse ehituskunstist.. Säilinud on vaid religioosse kultusega seotud hauamonumendid (püramiidid). Tollel ajal peeti surma siirdumiseks teise eluvormi ja lahkunute (kuningad, vaaraod) surnukehi püüti igati säilitada. Nii kerkis Sakkarasse ca 2780-2680 eKr arhitekt Imothep´i nõuandmisel vaarao Dzoseri jaoks haudehitis (joonis 2) ehk lubjakivimürakatest ning tellistest kaldus seintega astmikpüramiid. Selle kõrgus ulatus 60 meetri kõrguseni. Vaaraode haudadest said monumendid, kus astmikpüramiid sümboliseeris treppi, mida mööda surnud vaarao sai taeva poole liikuda. [4] Joonis 2. Vaarao Dzoseri astmikpüramiid [5] Üks seitsmest vanaaja maailmaimest on praeguse Kairo lähistel Gizas keset kõrbe asuv püramiidide
annaabi.ee 
