TCR spetsiifilisus MHC suhtes: Kui autoloogne MHC presenteerib viirust mille suhtes T rakk on spetsiifiline, siis toimub raku lüüs. Kui allogeenne MHC presenteerib sama viirust või kui autoloogne MHC presenteerib teist viirust, siis lüüsi ei toimu. T rakkude aktivatsiooniks on vajalik kolmikkompleks: peptiid (9 aa) + MHC I+TCR-Tc või peptiid (12-25 aa) + MHC II+TCR-Th. MHCI esineb kõikidel keha tuumsetel rakkudel, selleks et immuunrakkudele esitleda raku sees toodetud (= endogeenseid) valke. MHCII esineb nn "antigeeni esitlevate rakkude" (APC- DC, MQ, B) pinnal, selleks et immuunrakkudele esitleda rakuvälisest keskkonnast sisse võetud (= eksogeenseid) valke. 4. Kirjelda primaarset ja sekundaarset lümfoidset kudet ja mis protsessid seal toimuvad. Nimeta lümfoidsed organid ja nende funktsioonid. Mis sarnasused ja erinevused on vere ja lümfiringel, mis on lümfi funktsioon?
Vaktsineerimisel tekivad need rakud, mis kohe viiruse ära tunnevad ja ei lase kehal nakatuda. Mälu B-rakud. 1. KUS TEHAKSE IMMUUNRAKKE? Kõik tehakse punases luuüdis, aga T-rakke tüünuses ehk harknäärmes. Seejärel liiguvad rakud töö alustamiseks lümfisõlmedesse ja põrna-kohtadesse, kust lähtub immuunvastus Immuunrakud rändavad mööda lümfisooni ADNESIOONID märguandemolekulid, nad näitavad lähenevatele immuunrakkudele kleepudes, kus nad täpsemalt on. KEMOATRAKTANDID Märguandemolekulid, vabanevad rakkudest ja liiguvad veidi kaugemale, et kutsuda teel kohatud immuunrakke nakkuspiirkonda. TSÜTOKIINID Nendevahel vahetatakse infot (TABEL VIHIKUS) 2. ORGANISMI KAITSE HAIGUSTE EEST Vere hüübimisfaktorid (valgud) kaitsevad meid verekaotuse eest. PATOGEENIDEKS kutsutakse haigustekitajaid o Nendeks võivad olla viirused, bakterid, mikroseened
Antagonistlik toime – vastupidine toime. Tsütokiinide toime üldpõhimõtted: • Üks tsütokiin – mitu märklaudrakku, mitu funktsiooni • Lokaalne (autokriinne ja parakriinne) ja süsteemne efekt • Erinevate tsütokiinide kaasmõju (antagonistlik või sünergistlik) • Tsütokiinidel on toime ka teiste organsüsteemide rakkudesse. Tsütokiinide toime põhipunktid: • Vereloome (kasvufaktorid) • Mõju immuunrakkudele • Mõju muudele kudedele (närvikude, endokriinkude jne). Kõige suurem grupp tsütokiine stimuleerib immuunsüsteemi rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist: • IL-1 – aktiveerib T-rakke • IL-2 – stimuleerib antigeenide poolt aktiveeritud T- ja B-rakkude proliferatsiooni • IL-4, IL-5 ja IL-6 – stimuleerivad B-rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist • INFγ – aktiveerib makrofaage
annaabi.ee 
