alfa-fetoproteiin (AFP -tuumorAg) jm labor Ravi: solitaarne - resektsioon; mts-d - palliatiivne Maksatuumori KT Maksatsirroosi ravi Üldine ravi: alkoholi keeld, toksiinide vältimine, vitamiinid (foolhape, B1, K, E, D, A) Põhihaiguse ravi: (hepatiidid, detoksikatsioon jt) Tüsistuste ravi: portaalhüpertensioon, astsiit, maksakooma Ainevahetuse korrigeerimine: vedelik, elektrolüüdid, jääkained Maksasiirdamine: - ajusurmas doonoritelt - peale siirdamist järgneb immuunosupressioon äratõukereaktsiooni vähendamiseks Tüsistused: 1. äratõukereaktsioon (hepatiit, kolangiit ja kolestaas) 2. maksa veresoonte ja sapiteede oklusioon 3. immunosupresioonravi Sapiteede ja sapipõie haigused Kaasasündinud haigused diagnoositakse lapseeas (sapijuhade atreesiad, sapijuha tsüstid) Sapikivitõbi Sapipõiepõletik Sapiteede kasvajad Sapikivitõbi (1) Esinemus: 10-15% elanikonnast, vanemae eas sagedamini, m/n 1:2...1:3 Kivide koostis: bilirubiinkivid 20% ja
viirused, bakterid või parasiidid immuunsüsteemist läbi tungida ning põhjustada närvisüsteemi põletikku ehk neuroinfektsiooni. Tüüpilisemateks neuroinfektsioonideks on: meningiit (ajukelmepõletik), ajuabstsess, entsefaliit (ajukoe põletik), müeliit (seljaaju põletik), entsefalomüeliit (pea- ja seljaaju põletik). Nii kesknärvisüsteemi kui perifeersete närvide kahjustust võivad põhjustada veel Lyme'i tõbi (neuroborrelioos), HIV, süüfilis ja tuberkuloos. Immuunosupressioon nii vähihaigetel, siirdatud elundi või autoimmuunhaigusega patsientide puhul võib põhjustada nn oportunistlike haigustekitajate arvu kasvu kesknärvisüsteemi põletiku põhjustajate hulgas. Väga harvade põhjustena võivad kesknärvisüsteemis tekkida autoimmuunsed põletikud ja prioonhaigused. Äge kesknärvisüsteemi infektsioon võib vajada intensiivravi tõusnud intrakraniaalse rõhu või epileptilise staatuse käsitluseks.
ebapiisavast soojuse äraandmisest tingitud hüpertermia (füüsiline ülepingutamine). Eksikoos – vedelikupuudus Münchhauseni sündroom – mitteesinevate kaebuste, valu ja sümptomite kirjeldamine patsiendilt, kes soovib haiglasse pääseda või ravi saada Palavikulise patsiendi puhul esitatavad küsimused Kas patsiendi haiglasse paigutamine on vajalik? o Kas esineb komplikatsioonide tekke oht (diabetes mellitus, neerupuudulikkus, immuunosupressioon, HIV jne) ? o Kas tegemist on riskirühma haigega (allergia, rasedus vmt) ? Kas on märke võimalikust põletikuallikast? Neile küsimustele vastamiseks on vaja teha süsteemne anamnees ning patsient füüsiliselt läbi vaadata. Patsiendi seisundi hindamine, anamnees ja patsiendi läbivaatamine Esmane hinnang patsiendi seisundi kohta Otsustavaks teguriks on patsiendi kliiniline seisund. Kui haige patsient välja näeb?
annaabi.ee 
