immutamine CCA ehk lahustegavaakum -surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist , et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25.28%. Immutatud puitu kasutatakse eelkõige välistingimustes, eriti kohtades, kus ta jääb kontakti pinnase või veega. Kasutusala on lihtsatest piiretest, näiteks kas või lillekastidest kuni maanteesoolapunkrite ja sildadeni. Väga hästi sobib immutatud puit teeäär-seteks mürapiireteks. Video: http://www.youtube.com/watch? v=3JK0QsX9owA Fotod immutamisest! Kasutatud materjal:
immutamine CCA (vask, kroom ja arseen oksiididena) lahustega vaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid, milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidu struktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakse immutusaine vesilahus immutustanki ja survestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enam-vähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei Puidu kaitseimmutus Immutusega saab puitu kaitsta mitme ohu eest, abi leiab sellest nii mädanemise, tule kui termiitide vastu. Lihtsamal viisil kaitstakse puitu vaid tema pinna töötlemisega. Kuigi ka sel juhul imbub kaitsevahendit teatud määral puidu pinnakihti, ei saa seda protsessi nimetada kaitseimmutuseks.tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit
CCA (vask,kroom ja arseen oksiididena) lahustegavaakum-surve meetodil. Vaakum-surve meetodi puhul kasutatakse immutamiseks suuri survemahuteid,milles tsükkel algab vaakumeerimisega. Eesmärgiks on õhu eemaldamine puidustruktuurist, et see ei segaks immutuslahuse tungimist puitu. Seejärel lastakseimmutusaine vesilahus immutustanki jasurvestatakse see. Et immutusaine vesilahus saaks tungida puidu rakuseintesse, ei tohi need olla veest küllastunud, st immutatav puit peab olema enamvähem kuiv, niiskus ei tohi olla üle 25...28%. Loomulikult ei tohi puit olla ka külmunud, sel juhul on tulemuseks vaid pealt rohekaks värvunud puit. Immutuse puitu kaitsev toime sõltub maltspuitu viidava immutusaine kogusest, mida väljendatakse immutusaine kogusena kilogrammides immutatava puidu tihumeetri kohta. Lülipuit on juba looduslikult palju vastupidavam ega vajagi immutust. Puitu viidava immutusaine kogus sõltub:
lõigatakse puidurakud läbi kergendades immutusvedeliku pääsu materjali sisemusse. Torkimise sügavus võib olla 10-20 mm ja sõltub nõutavast immutussügavusest. Nugade paiknemine torkimisvaltsil peab tagama immutatava materjali pinnal ühtlase torkimistiheduse. 2.2. Immutamine vannides puidu eelneva kuumutamisega Puidu nõutav temperatuur saavutatakse tema hoidmisega kuumades vedelikes. Samuti on levinud teised puidu eelkuumutamise meetodid. Pärast kuumutamist asetatakse immutatav materjal külma immutusvanni, kus toimub puidu lõplik immutamine. Edasisel puidu jahutamisel vannis, mis on täidetud immutusvedelikuga, toimub puidu kapillaarsüsteemis rõhu alanemine. Rõhu alanemise peamiseks põhjuseks on temperatuuri langemine puidus, mille tulemusena toimub auru-gaasisegu mahu vähenemine ja veeauru kondenseerumine (küllastunud veeauru rõhk langeb järsult temperatuuri alanedes). Vedeliku rõhku vannis võib lugeda võrdseks atmosfäärirõhuga
Hone 43. Teehöövel 44. Horizontal angle 44. Horisontaalnurk 45. Hot application, Laying 45. Kuumlaotamine, kuumkasutamine 46. Hot patch maintenance 46. Auguremont kuummeetodil IJK vocabulary 1. Imbibition 1. Immutus 2. Immovable 2. Statsionaarne 3. Impact breaker, Impact crusher 3. Löökpurusti 4. Impassable road 4. Mittesõidetav tee 5. Impregnable 5. Immutatav 6. Inbed 6. Tihendama 7. In bulk 7. Kuhjas, koormas 8. Incline 8. Kalduma, kalle 9. Inclined parking 9. Nurga all parkimine(kõnnitee suhtes) 10. Indentation 10. Vajumine, lohk 11. Infiltration ditch 11. Drenaazikraav 12. Inflection 12. Paine 13. Inflexible 13. Jäik 14. Initial point 14. Lähtepunkt
Nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas on hakatud haavapuidust laastplaate tootma. Neist hinnatuimad on OSB-plaadid, mida toodetakse üha rohkem. Laastplaatide valmistamiseks kõlbavad hakkepuiduna peenemõõduline vähem kvaliteetne (näiteks kõver) haab, samuti sae- ja vineeritööstuse jäätmed. Tuletikupuu. Alates tuletikkude tootmise algpäevadest on haavapuit olnud peamine tikutooraine: et haavapuidus pole vaikaineid, põleb see ühtlase leegiga ega anna tahma, on hästi immutatav; ka tehnilistelt omadustelt sobib haavapuit tikumaterjaliks, sest pole liialt rabe. Esimesed sammud tuletiku loomisel kuuluvad prantsuse keemikutele. Umbes veerandsada aastat kulus selleks, et esimestest keemilistest süütevahenditest jõuda 1830. aastate alguseks tuletikuni. Tikkude tööstuslikust tootmisest Venemaal on andmeid alates 1837. aastast, mil Peterburis asutati tuletikumanufaktuur. Teiseks selle ala ettevõtteks peetakse 1838. aastal Tallinnas G.
Okaspuud : Kuusk . Puit värvuselt kollakast roosakasvalgeni. Kuusk on küpspuiduline puuliik Aastarõngad on selgelt eristatavad Sügispuit on kevadpuidust tunduvalt kitsam. Vaigusisaldus väiksem kui männil. *Ebatasasel maastikul kasvanud puudel tekib kergesti ränipuit, mistakistab kasutamist tarbepuiduna. *Vastupanu mädaniku tekkele sihteliselt madal *Kergesti töödeldav *Kergesti kuivatatav. *Raskesti viimistletav ja immutatav. *Tihedus 390..480 kg/m3 *Tõmbetugevus pikkiudu 88 Mpa *Survetugevus pikikiudu 35..44 Mpa *Kõvadus radiaalpinnal 160..230 Janka Kuusepuidu kasutamine : *Ehitusse konstruktsioonmaterjalina, põrandakattematerjalina. *Kuusk on heade resonsomadustega – kasutatakse keelipillide kõlalaudade valmistamiseks. *Keemiatööstuses toorainena tselluloosi valmistamisel. Mänd. Värvus kollakast roosakani. Mänd on lülipuiduline puuliik.
Säsikiired moodustavad radiaallõikes veidi tuhme ribasid või täppe. Pärn pole küll eriti vastupidav mädanikele ja kahjuritele, kuid see-eest kergesti lõhestatav, eriviisidel töödeldav ja immutatav ning seetõttu leidnud laialdast kasutust tisleri-, treimis- ja nikerdustöödel. Koor sobib niine pikkade kiudude tõttu sidumismaterjaliks, varem valmistati temast viiske. Nektaririkastest õitest saab kvaliteetmett, õied on laialt
tulemusena kiiresti ja värvimuutusega puidu pind on välisviimistluseks kõlbmatu. Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Varemalt oli mänd ka eelistatud paadi- ja laevaehituspuu. Ka © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 28 katusepilbaste ehk laastude kiskumisel oli peamiseks materjaliks männipuit. Vanad eestlased kasutasid mändi ka peeru(pirru)puuks, millest
puud haiguste ja kahjurite vastu. · Enamik männiliike on suure majandusliku tähtsusega, sest nende väga hinnalist puitu kasutatakse laialdaselt tarbepuiduna nii siseruumides kui välistingimustes, alates põranda- ja seinakattematerjalidest ning lõpetades tava- ja liimpuidust mööbli, ümarpalkmajadega. Männilauad ja plangud on peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude jms materjaliks. Et männipuit on hästi immutatav, siis sobib ta hästi ka õhuliinipostideks ning raudteeliipite valmistamiseks. Oksavabat tüvest saab head spooni vineeriks ja katuselaaste. Männid annavad ka väärtuslikke kõrvalprodukte, männikändude utmisel saadakse tõrva, tärpentini ja sütt; vaigust tärpentin jm. Männikoorepulbri abil puhastatakse merevett naftast, sest koorepulber imab naftat, kuid mitte vett. Paljudel liikidel on õlirikkad seemned. Ulatuslikult kasutatakse mände
annaabi.ee 
