10.N-formüülmetioniini roll immuunreaktsioonides. 11.Deamineerimine ja kaasasündinud immuunsus. 12.Omandatud ja kaasasündinud immuunsuse olulisemad erinevused. 13.Lümfoidse diferentseerumis suuna rakud. 14.Müeloidse diferentseerumis suuna rakud. 15.Monotsüüdid ja nende diferentseerumine. 16.NK rakud 17.B lümfotsüüdid 18.T lümfotsüüdid 19.Aktiivsed hapniku ühendid makrofaagides ja neutrofiilides. 20.Lümfi tsirkulatsiooni eripära. 21. Tüümuse roll. 22.Hapteenid ning nende immunogeensuse mehanism 23.Immuunoglobuliin domään . 24. Võrrelge antikehade Ch2 ja Vh domääni. 25.Konformatsioonilise ja struktuurse epitoobi võrdlus. 26.Dimeerse IgA ja sekretoorse IgA erinevus. 27.Võrrelge IgM ja IgG klassi antikehi. 28.IgA tüüpi antikehade bioloogiline roll. 29.IgM tüüpi antikehade bioloogiline roll. 30.Võrrelge imetajate IgG ja lindude igY bioloogilist rolli. 31. Fc retseptorid ja nende funktsioon. 32.Kameliidide IgG2 eripära. 33.Komplemendi aktiveerumise erinevad teed. 34
Nad on orgaanilise aine tootjad looduses -- produtsendid ja paiknevad toitumisahelas esimesel troofilisel tasandil. Enamuse autotroofsetest organismidest moodustavad rohelised klorofülliga taimed. 3 avirulentsed parasiiditüved (kr. a -- eitust väljendav eesliide + ld. virulentus -- nakkusvõimelisus, nakkusmürgisus; parasiit). Ei kutsu peremeestel esile parasitoosi. Avirulentseid, kuid immunogeensuse säilitanud parasiiditüvesid tarvitatakse vastavate parasitooside immunoprofülaktikaks. biofaag (kr. bios -- elu + phagos -- sööja, õgija). Teistest elusorganismidest (taimedest, loomadest) toituv organism. Parasiidid kuuluvad biofaagide hulka. biogeotsönoos (kr, bios -- elu + ge -- maa + koinos -- ühine) -- ökosüsteem. biohelmindid (kr. bios -- elu + helmins -- nugiuss). Heterokseensed ehk mitmeperemehelised helmindid, kelle arenemistsüklis toimub peremeeste vahetus. Vrdl.
T-rakkude poolt äratuntavaid antigeenseid determinante iseloomustab: Ehituselt: aminohappeline primaajärjestus. (NB T-rakud ei tunne ära polüsahhariide ega nukleiinhappeid) Suuruselt: TCR seostab endaga 8-15 aminohappejääki Arvult: antigeensete determinantide arvu määrab MHC molekulide võime siduda antigeene. (sellest tulenevad ka erinevused indiviidide tasemel) Antigeeni immunogeensuse määrab: tema molekuli keemiline koostis, molekulmass, struktuuri komplekssus, geneetiline erinevus (st eristus oma-võõras; samas on osa aineid immunogeensed ühele liigile, kuid mitte teisele, sama võib täheldada ka indiviidide tasemel: Ühel liigil/isendil võib olla puudus/muundunud mingid teatud geenid, mis kodeerivad B- või T-rakkude retseptoreid või on vajalikud APC-del antigeenide esitlemiseks Th-rakkudele),
annaabi.ee 
