euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamisel. N armastas end ise nimetada psühholoogiks. N'i üks psühholoogiline tõde: tunnetuslik apriorism veendumus, et inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. Inimene provotseerib oma loomingus iseennast. N pidas end rõõmusõnumitoojaks e. evangelisteks. Leiab, et temas eneses on see kõik lihaks saanud (tema õpetus). Tema on rõõmusõnum ise. N kasutab julgeid väljendeid. N peab ennast esimeseks immoralistiks ta ei ole hea inimene; kristliku moraali kandja. Need ei sobi kokku jaatava ellusuhtumisega. Et jõuda kuhugi, tuleb eelnev hävitada. N leiab, et ainult tõeliselt saab püsima jääda üliinimene inimese ideaal, kes seisab moraalist kõrgemal ja kehtestab ise eetika.
teispoolsus piiravad inimest. Kristlik enesealandamine pole muud kui võimuvahend, euroopaliku võimukandja tööriist oma vägivalla kindlustamiseks. Tunnetuslik apriorism- inimene tunneb teises inimeses ära ainult iseennast. N pidas ennast rõõmusõnumi toojaks inimestele. Ta ütles, et temas on see sõnum kehastunud. Ta peab ennast esimeseks immoralistiks- ei ole nn hea inimene ja kristliku moraali kandja (see poleks harmoonias dionüüsilise ellusuhtumisega). N leiab, et tõeliselt saab võimutahe teoks ainult üliinimeses (kes ta ise muidugi on). Teleoloogilised Teleo- siht, eesmärk eetikateooriad Hea ja halb sõltuvad kaugemast eesmärgist, mille
moraalilt? Nietzsche kirjeldab end kui geeniust ning suurkuju, kes toob maailmale tõe ehk rõõmusõnumi. Ta peabki end rõõmusõnumi toojaks. Samuti märgib ta, et tänu temale on taas maailmal lootusi. Nietzsche kirjeldab, et selguse ning tõe toomisega murrab ta inimkonna ajaloo pooleks ning paljastab kõigi seniste väärtuste väärtusetuse ning tühisuse. Ta annab mõista, et tema roll on päästa inimkond pimedusest. 3. Kes on Nietzsche järgi "immoralist"? Nietzsche nimetab "immoralistiks" kristlikult moraalilt katte eemaldajat ning kedagi, kes ei tunnista kristlasi. "Immoralist" on ka keegi, kes tunnustab tõde ning süveneb sellesse väga sügavuti. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Nietzsche näeb kristlikku moraali kui inimestele vaetamist. Samuti ütleb ta, et kristlik moraal on inimkonna laeostanud. Nietzsche kirjutab ka, et kristlik moraal õetab põlgama ja häbivääristama esmaseid eluinstinkte näiteks sugulisus. Samuti toob Nietzsche
Nietzsche kohaselt kõik tõed, mis olid enne tead on valed. Kuna kõik põhines kristliku maailmvaatel. Nietzche aga arvab, et jumalat pole olemas. 2. Millisena kirjeldab Nietzsche enda rolli “kõigi väärtuste ümbervääristamises” ja “katte eemaldamises” kristlikult moraalilt? Et saada loojaks peab enne kõik, mis enne oli ära hävitama . Nietzche peabki ennast lustlikuks hävitajaks ja immoralistiks ehk hävitaja par excellence 3. Kes on Nietzsche järgi “immoralist”? Nietzche järgi on immoralist inimene kes eitab esiteks kristlikku moraali. Ning teiseks eitab ta inimesi keda siiani on kõrgemaks peetud. Ehk siis häid, heasoovlike, head tegevaid inimesi. 4. Mida halba näeb Nietzsche kristlikus moraalis? Kristlik moraal muudab inimesed: headeks inimesteks, karjaloomadeks, sinisilmseteks,
annaabi.ee 
