efektiivsus 13. Turundus tõrjus välja kaubandusettevõtte ja –turustuspoliitika: a) aastatel 1956 - 1974 b) aastatel 1965 - 1974 c) aastatel 1947 – 1965 14. Kaupade otsese vahetuse arenguastmed on: a) juhuslik vahetus b) kaubavahetus c) originaalne vahetus 15. Kaubandust võrreldes arenenud vahetusega iseloomustab a) materiaalsete huvide puudumine b) toodete müük tundmatule c) tootjate ja tarbijate vastandlike huvide põrkumine 16. Tarbekaubad on: a) immobiilsed kaubad b) immateriaalsed hüved c) mobiilsed kaubad 17. Frantsiis on: lepinguliselt reguleeritud kooperatsioonivorm kahe iseseisva ettevõtte vahel, mille juures frantsiisiandja loovutab frantsiisivõtjale ettevõttestrateegia kindla toote või teenuse kasutamisõiguse kindlaks määratud tingimustel ja tasu eest b) ühise kaubamärgi kasutamine c) õigus 18. Kaubandusteooriad on:
s.h. materiaalseid (kaubad) ja immateriaalseid (teenused ja õigused). Reaalhüvised Materiaalsed Immateriaalsed hüvised (asihüvised) hüvised Loodus- Tooted, Teenused Õigused ressursid kaubad Immobiilsed Mobiilsed kaubad kaubad Tarbekaubad Tootmiskaubad Joonis 2. Reaalhüviste liigid. Kõige üldisemalt võib kaubaga tegelevaid institutsioone nimetada kaubandusinstitutsioonideks ja teenustega tegelevaid teenindusinstitutsioonideks. Mille poolest erinevad teenused kaupadest? Millised on teenuste spetsiifilised omadused? .
Minimaalse halvemusega kaupa viib välja, võrreldes riigiga, kuhu kaup viiakse. Suhtelisest eelisest võib aja jooksul saada absoluutne eelis. 4) Heckscheri-ohlini mudel (vt töölehte Rahvusvahelise kaubanduse põhjused) Ressursid on väga olulised. Mudeli loojaks E.F.Hecksher ja täiendajaks Ohlin. Tootmisfunktsioonid kahes erinevas riigis samasugused, kui tootmisharuti erinevad. Tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed, ent rahvusvaheliselt immobiilsed. Eksisteerib tootmistegurite fikseeritud hindade ja vastava tootmistegurite kombinatsiooni vahel ühene ja kindel suhe. Kaubanduslikud piirangud, kaubanduspoliitikad (vt ka töölehte!) Piiranguteta kaubandus ehk vabakaubandus. Mida arenenum riik, seda vabamat kaubandust harrastab. Mida vaesem riik, seda rohkem hoiab piirangutest kinni. Toll , kui kõige olulisem majanduslik piirang (tollimaksud) Tolliliigid: 1) Maksustamisviisi alusel
Tootmismaht sõltub tootmissisendite kogusest. Tootmisfunktsioon on lineaarnehomogeenne. Tootmistegureid iseloomustab positiivne, kuid langev piirtootlikkus. Tootmistegurid on üksteisega asendatavad. Tootmisfunktsioonid on mõlemas riigis samasugused, kuid tootmisharuti erinevad. 3. Avatud majanduse puhul on mõlemad hüvised rahvusvaheliselt kaubeldavad. Transpordikulusid ei ole eeldatud. Mõlemad tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed, ent rahvusvaheliselt immobiilsed. 4. Kõigil turgudel toimib täielik konkurents. Paindlikud hinnad jõuavad alati turgu tasakaalustavale tasemele ja kõik tootmistegurid on täielikult hõivatud. 5. Kaubandusbilanss on alati tasakaalus. Kogu raha kulutatakse hüvistele. 6. Tarbijatel on ühesugune kasulikkusfunktsioon. Hüviste nõudlus sõltub hüviste hinnast ja sissetulekutest. Tulenevalt tööjõu ja kapitali vajaduse erinevustest toodab riik kaupa, milleks on olemas suhteline