Asüüliotsijad pidasid paika neile sobimatuks, kuna linn on väike ning kliima sobimatu, külm. Euroopa Liit võib teeselda lahkust ja inimlikkust, kutsudes pagulasi enda juurde (viimasel ajal teeb seda kõige aktiivsemalt Saksamaa). Kuid rahulolematud pole üksnes kohalikud rassistid, vaid ka mitu Aafrika riiki on väljendanud muret selle üle, et Euroopa meelitab massiliselt noori ja hakkajaid inimesi, mis tekitab päritolumaades probleeme. Juba on kuulda hääli, et praegune immigratsioonipump täidab samu eesmärke, mis 18.-19. sajandi orjakaubandus. Selle kõige eest ei ole vastutav ainult Euroopa Liit. Näiteks sõda Venemaaga Ukrainas. Muidugi ei ole Euroopa poliitikute ja riigimeeste rinnaesine siin päris plekitu, aga lääne võimuses ei ole lõuna konfliktikoldeid lihtsalt kustutada. Seega peame tegelema tagajärgedega, silmi olukorra ees kinni pigistamata. Seoses Euroopa Komisjoni plaanitavate kohustuslike kvootidega pagulaste
Omal ajal viis orjakauplemine mustalt mandrilt olulise osa aktiivsest elanikkonnast. Aafrika liidrite seisukohalt on selle katastroofi tagajärjed siiamaani korvamatud. Paarkümmend aastat tagasi esitas Aafrika Liit USAle mitmesajamiljardilise kompensatsiooninõude. Ma ei hakka praegu arutlema teemal, kui õigustatud see nõue on, kuid isegi kui ta ei ole juriidiliselt pädev, on see psühholoogiliselt oluline faktor. Juba on kuulda hääli, et praegune immigratsioonipump täidab samu eesmärke, mis 18.-19. sajandi orjakaubandus. Viimane väide ei ole sugugi vaid pahatahtlik retoorika. Valdav osa Euroopasse sisserändajatest on seotud inimkaubandusega. Nimelt on nad see kaup, mille logistikat organiseerivad kriminaalsed jõud. On välja arvutatud, et keskmine hind Vahemere põhjarannikule saabumise eest on tuhat dollarit, kuid on juhuseid, kus maksti ka näiteks seitse tuhat ja rohkemgi
Häda võib tekkida siis, kui kerkivad palgad viivad autotööstuse jälle minema, nagu on juhtunud tekstiili- ja jalatsifirmadega, mis on läinud odavatesse riikidesse. Seni suhteliselt madalad palgad tööstuses on keskmine palk 9300 krooni , on aga loonud olukord, kus kuni neli miljonit portugallast on läinud paremat palka teenima rikkamatesse Lääne-Euroopa riikidesse ning asemele on tulnud sadu tuhandeid ukrainlasi, moldaavlasi ja venelasi. Nii on loodud immigratsioonipump, mis paraku tõmbab tööjõudu põhiliselt varimajandusse, mille osakaaluks hinnatakse kuni 24 SKTst. Nii kaua kui Portugal oli ELi vaeseim osa ja miljardid sundimatult sisse voolasid, polnud tal vaja end eriti pingutada, aga tuleval aastal, kui lisandub kümme uut liiget, kes struktuurifondidest suure suutäie ära ampsavad ja veelgi madalamate palkadega konkureerima kipuvad, on Portugalil põhjust kahetseda, et ta paremaid aegu ei osanud tõhusamalt ära kasutada.
annaabi.ee 
