24. veebruar 2013 Sünd · 1950. aastate lõpp, 1960. aastate algus · Abstrakne ekspressionism = kitsalt esteetiline, ühiskondlikult passiivne · Dadaism, Marcel Duchamp'i pärand · Abstrakse ekspressionismi pila Neodada · Maalikunst asendus assamblaaziga 1950. aastail · Utiilikunst ehk junk art · Dada pärandi meenutamine , taaselustamine, laiendamine Yves Klein (1928-1962) · ühevärvilised, siledad lõuendid · sinine = kõige abstraksem, immateriaalsem ja vabam subjektiivsest emotsioonist Video http://www.youtube.com/watch? v=6m8U4F1nUNE Jean Tinguely (1925-1991) · Materjaliks tsivilisatsiooni jäägid ehk vanade masinate osad, juhuslikud esemed · Ehitas joonistusmasinaid, ennastpurustavaid masinaid Baluba nr. 3. Puit, metall, hõõglambid ja mootor. 1959 Niki de Saint Phalle (1930-2002) · Tinguley abikaasa
Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Euroopas, Pariisi kunstielu Yves Klein (1928-1962), kes oli ka Nouveau Réalisme'i asutaja. Yves lõi alates 1947. aastast säravas ultramariinses toonis monokroomseid pilte ning samas toonis olid ka ta realistlikud skulpuurid ta pakkus neid ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid ka näitusele, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. Seda sinist värvi, mis olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist, nimetas ta International Klein Blue'ks (IKB)(tõlkes - Kleini sinine) ning patendeeris selle kogu kosmoses. Kümnend hiljem kinnitas ta lõuendile esemeid ning kattis siis need sama värviga, tuntuim töö selles laadis on ,,Käsna reljeef" (1958). ,,Kleini sinist" kasutas ta veel ,,antropomeetriates", kus ülikondades publiku silme all värviga kokkumätsitud ilusad
unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti neiud Kleini komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku mäkerdasid ja põrandale laotatud lõuendit lohistasid.
unikaalsusetaotlusest, muutugu standartseks ja lõpmatult paljundatavaks. KUNSTNIKUD YVES KLEIN (1928-1962) Aastakümne vahetusel, kuni hukkumiseni autoõnnetuses aastal 1962, provotseeris Pariisi kunstielu Yves Klein. Juba 40-ndate aastate lõpul oli ta pakkunud näitusele ühevärvilisi siledapinnalisi lõuendeid, mis panid kohmetuma ka abstraktsionismimeelseid züriisid. 50- ndate aastate teisel poolel keskendus ta sinisele värvile, sest see olevat kõige abstraktsem, immateriaalsem ja kõige vabam subjektiivsest emotsioonist. Sealjuures pidas ta vajalikuks kuulutada ,,Kleini sinine" patenteerituks ,,kogu kosmoses". Oma sinisega kattis ta lõuendile kinnitatud pesukäsnu, saades nõnda originaalse poolpehme reljeefi. Sinist värvi kasutati ka ,,antropomeetriates", kus õhtukostüümides publiku silme all alasti neiud Kleini komponeeritud ,,Monotoonset sümfooniat" mängiva orkestri saatel üksteist värviga kokku