Kusjuures Stalini surma puhul peeti samasuguseid Moosese-Joosua kõnesid. Kusjuures silmatera oli fikseeritult parteiline ühtekuuluvus. See kliee seostub muidugi jälle selgelt kõigenägemisega (terane). Stalini omnipresentsi kaudu esineb Smuuli luules loodusmüstika (jumaliku suuruse äratundmine looduskaemuses). Kusjuures 'looja' isikut ei lahustata looduses (puudub panteism). Igal nõukogude kõiksuse osal on osadus Staliniga ('kõik kannab eneses Stalini nime'). Stalin jääb ühtaegu immanentseks ja transtsendentseks Isaks (näiteks Smuuli luuletus "Isa surm"). See kujund ei ole muidugi eriti uus, tsaarid olid ka Isad, kuid Smuulil seondub see surm isikliku vapustusega, ei ole abloonne. Smuulile on isa palju olulisem kui ema muide. "Isa surmas" segunevad kahe isa pildid - immanentse pärisisa ja transtsendentse Stalini omad, moodustub eriline isaduse ühtsus. Loodusmüstika ei olnud Smuuli puhul midagi erilist, see kuulus tolleaegse poeetika triviaalsüsteemi.
Alg-logos`est on stoikutel justkui kaks kirjeldust – füüsikaline ja teoloogiline. Füüsikaliselt käsitletult esitatakse teda mõistusliku tulena, mis läbib kõike olevat. Nähtuste mitmekesisuse kujunemine toimub stoikute järgi selliselt, et maailma logos`est valguvad välja “logos`e seemned”, logoi spermatikoi (lad. k. rationes seminales), mis määravad iga üksiku asja loomuse. Läbistades kogu maailma on logos kõikehõlmava maailmakeha loomuseks, tema ennastsünnitavaks immanentseks jõuks ja looduslikuks seaduseks, mis juhib maailma arengut. Kõiges, mida me ümberringi näeme, on teatud osa üldisest valitsevast logos`est, ja igas üksikus nähtuses on tema logos`e seeme selle üksiku nähtuse struktuur, tema printsiip. Elusatel kehadel on selleks printsiibiks nende hing. Inimesel mõistuslik hing, hinge juhtiv jagu – to hegemonikon, mis on osa maailma valitsevast mõistuslikuks jõust.
printsiibid. Need võtad appi. Õiguse printsiibid pole lahutatud õigusnormide maailmast. Need on normi kohal kõrguvad tähelepanekud õiguse kohta. Norm peab olema abstraktne ehk üldistatud. Kuid õiguse printsiip on veel abtsraktsem kategooria normist, see on veel üks samm edasi. Küsimuse peab jurist lahendama ka siis, kui objektiivne õigus ise ei anna vastust. Siis kasutad printsiipe. Väärtusõiguse tekkimine = objektiivne õigus + printsiibid. 5) Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks Dreier leiab, et kehtiva õiguse immanentne osa on õiguseetilised printsiibid. Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. See saab olla küll objektiivne õigus, kuid ei midagi enamat. Minimaalne eetiline õigustus peab alati juriidilise õigustuse juurde kuuluma (seega on JOKK üksi paha). Selle rõhutamine, et väärtused peavad olema kehtiva õiguse immamentne osa. Kehtiv õigus on normid+see mis on hea ja õiglane (mitte ainult normide maailm,
Need on normi kohal kõrguvad tähelepanekud õiguse kohta. Norm peab olema abstraktne ehk üldistatud – elu on liiga keeruline muuks. Kuid õiguse printsiip on veel abtsraktsem kategooria normist, see on veel üks samm edasi. Ja see on seega võimalik lahendus. Küsimuse peab lahendama jurist ka siis, kui obj õigus ise ei anna vastust. Siis kasutad printsiipe. Väärtusõiguse tekkimine = objektiivne õigus + printsiibid. 5) Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks (R. Dreier). Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. See saab olla küll objektiivne õigus, kuid ei midagi enamat. Minimaalne eetiline õigustus peab alati juriidilise õigustuse juurde kuuluma (seega on JOKK üksi paha). Selle rõhutamine, et väärtused peavad olema kehtiva õiguse immamentne osa. Kehtiv õigus on normid+see mis on hea ja õiglane (mitte ainult normide maailm, mitte ainult õiguspositsivistlik arusaam). Väärtusjurisprudents
annaabi.ee 
