125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala . 131
125. Fasciola hepatica arengus on vaheperemeheks a) magevee tigu -ÕIGE; b) aerjalgne vähk ; c) inimene E. 126. Maksa kakssuulase suu paikneb a) kõhtmiselt keha keskosas ; b) eesmise iminapa põhjas -ÕIGE. 127. Täiskasvanud maksa kakssuulase pikkus on a) 0,5 cm ; b) 1,5 cm ; c) 5 cm -ÕIGE. 128. Fasciola hepatica lõpp-peremeheks on a) inimene -ÕIGE; b) lammas ; c) konn ; d) magevee tigu ;-LEVIB ROHUGA e) veis . 129. Inimese vereimiuss Schistosoma haematobium erineb teistest imiussidest, sest 1.lahksuguline vahetult enne suguküpsuse saavutamist poeb emasloom isase kõhupoolel olevasse emasekandekanalisse ning jääb sinna kogu eluks 2. inimese ja ahvide vereimiuss, elab veresoontes ja kuseteedes 130. Inimese vereimiussiga Schistosoma haematobium võib nakatuda a) supeldes või seistes vees suurte troopika jõgede suudmetes -ÕIGE; b) süües troopika jõgedest püütud vastsetega nakatunud kala . 131
moondub ripslane kotlaseks ehk sporotsüstiks, milles moodustuvad soollased ehk reediad ning viimase sees hargnevad sabaga händlased ehk tserkaarid. Tserkaarid lahkuvad mudateo seest ning otsivad üles kalu. Kala organismi vôib tserkaar sattuda kahel viisil: kas koos veega seedekulglasse vôis siis läbi lôpusete ja naha. Igal juhul satub tserkaar verre. Verevool kannab ta silmadesse, kus ta tungib silmaläätsesse, moondudes seal järelhändlaseks ehk metatserkaariks. Erinevalt teistest imiussidest, Diplostomum´i metatserkaar ei ümmistu, vaid jääb kogu elu vältel liikuvaks. (lisa 7) Silmaläätses viibimisega takistavad vastsed valguse tungimist silma sisekambrisse. Metatserkaaride kestval parasiteerimisel hakkab silma ladestuma lubi, silmalääts muutub järjest tuhmimaks ja omandab piimja värvuse. Seejuures suureneb silm môôtmetelt ja sopistub silmakoopast välja. Kala jääb pimedaks. 29
märtsisaprillis. Haigestunud kalade nahk muutub tuhmiks ja kattub algul laiguti, hiljem aga üleni sinakashalli limakatuga. Gürodaktüloosi diagnoositakse kliiniliste tunnuste ja suure hulga haigustekitajate leidmise põhjal. Gürodaktüloosi tõrjeks töödeldakse kalu ammoniaagivannides (100 ml 25%st ammooniumhüdroksiidi 100 liitri vee kohta, toimeajaga 1 minut) või 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. Imiussidest (Trematoda) põhjustatud haigused-trematodoosid · Sangvinikoloos Sangvinikoloos on veresoonkonna helmintoos, mille tekitajaks on Sanguinicola perekonna imiussid. Neid tuntakse vähemalt viit liiki, kuid kõige patogeensem on karpkalale S. inermis. Selle parasiidi pikkus on kuni 1 mm ning ta parasiteerib arteriaalsetes vere soontes, eriti lõpuste arterites ja kõhuaordis.Parasiidi munad kanduvad koos verega lõpuste, neeru ja maksa, harvemini teiste
annaabi.ee 
