kaaniliigi. Kõik nad eelistavad elupaigana veekogusid: soid, järvi, jõgesid ja vähesed isegi ookeane. Eestis elab kaksteist liiki kaane ja ainus, kes ka inimese verd suudab imeda, on apteegikaan. Kaanidel kui liikuva eluviisiga röövloomadel on hästi arenenud närvisüsteem. Meeleelunditest on apteegi- kaanil viis paari silmi ja rikkalikult nn. tunderakke nahas. Vereimemiseks on apteegikaanil suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Apteegikaani suu asub eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd. Rikkalikult toitunud apteegikaan ei vaja mitme
kuusk - Picea Perek. tsuuga - Tsuga Perek. ebatsuuga Pseudotsuga * Okkad kinnituvad otseselt * Okkad kinnituvad * Okkad kinnituvad * Okkad kinnituvad lühikese võrsele, ,,istudes" nagu tugevale näsale. suhteliselt pika rootsu abil rootsu abil madalale näsale. kettal või ,,iminapal". * Okka eemaldamisel madalale näsale. * Võrsed vagudeta. * Okkaarmid ringjad. ,,kitkutud kana" efekt. * Okkaroots pikalt * Pung ,,lipuvarda otsa" * Võrsed siledad. * Võrsed vaolised. paralleelne võrsega. kujuline, suur, * Pungad vaigused (Eestis * Pungad kuhikjad, * Pungad väga väikesed ja särav-helepruun ja vaiguta.
selleks, et ohvreid paremini avastada. Vereimemiseks on apteegikaanil veel teinegi suurepärane kohastumus - eesmine ja tagumine iminapp. Alguses haarab kaan ohvrist kinni tagumise iminapaga ja seejärel kombib suuiminapaga imemiseks sobiva koha. Apteegikaani suu asubki eesmisel iminapal ja on kolmnurgakujuline. Suus, neelu alguses paiknevad kaani lõuad. Kitiinist lõuad on varustatud kuni sadakonna hambaga. Lihaste abil liikuvad lõuad saevad nahka iseloomuliku kolmnurkse hammustuse. Kord juba toidu juurde sattununa suudab apteegikaan ennast erakordselt kiiresti täis õgida. Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd. Tekib küsimus: kuhu see kõik küll mahub