enamlevinud sõltuvushäiret ja uurime süvitsi internetisõltuvus. Analüüsime kogutud info põhjal, inimeste internetikäitumis harjumusi ja sellega kaasnevaid probleeme. Mis on sõltuvus. Alates sünnihetkest kuni surmani oleme me üksteisest sõltuvad. Ei ole inimest, kes suudaks olla kõigist sõltumatu. Meil on vajadused ja paljustki käitume me oma vajaduspõhiselt. Kui vajadused on rahuldamata siis võivad hakata tekkima käitumishäired, mis kujunevad sõltuvuseks. Kui võtta imikult ära lutt hakkab viimane nutma, ta väljub oma mugavustsoonist, tal on paha. Ta näitab oma vajadust. Kui nüüd lutt lapsele tagasi anda , laps rahuneb ja tasakaal tema tunnete tasandil on stabiliseerub. Pikaajalisel vajadusi rahuldamatusest tingituna võib laps kasvades lutist loobumisel hakates kas näppu imema või siis leiab endale mingi uue väljundi antud situatsioonist. Seda vaid selliese juhul, kui ei ole kaetud vajadused 1. Sama kehtib ka kõigi teiste
Teine on suuline tekst sellisel kujul, nagu ta seda rääkis kohtumisel noorte kirjanikega Tartus (näide 1:2). Kirjalik tekst oli sel ajal juba kirjutatud, aga mitte veel avaldatud. (1:1) Kirjalik tekst /.../ Ent lisaks etendamisele ning läbielamisele leidub elus ka nukuteatrit. Kujutlegem stseeni tänaval, kus kohtuvad lapsevankrit lükkav naine ja tema põgus meestuttav. Aetakse juttu, mees paneb suitsu ja mõtleb daami lõbustada. Nii ta küsib imikult, kas too ka paberossi tahab. Oletame, et laps ei hakka lalisema, sest võõrastab tundmatut. Siis vastab ema mokki torutades lapse peenel häälel: "Meie veel ei suitseta. Meie oleme alles pisikesed." Selge nukuteater! Siin pole ümberkehastumist, ei kommenteerita, vaid kasutatakse meediumi, mis ongi nukuteatri tunnus. Lapse asemel võib samas situatsioonis olla mõni koduloom, kõht (kõhurääkijatel) vms. /.../ (1:2) Suuline tekst /..
meetodil.(4) Vastsündinu on väga usin õppija. Ta tahab aru saada maailmast kuhu ta sündis, silmitsedes ning ka katsudes kõike, mis tal nägemis ja ulatus piirkonnas asub. Ta õpib ka igapäevastest toimingutest näiteks mähkmete vahetamisest, juureldes kust ja miks see mähe äkki ilmus. Lapsele peaks näitama sellel ajal erinevaid mänguasju, samal ajal rääkides. Tuleb vaadata, et võrevoodis või vankris oleks alati nähtavalt kohal mõni värviline mänguasi, sest need annavad imikult teadmisi kujust, värvist ja materjalist. Umbes neljandal kuul võiks hakata arendama imiku keskendumisvõimet, sest see on õppimise seisukohast äärmiselt tähtis omadus. Näiteks võiks asetada mõne lapse lemmikmänguasja mõnda nähtavasse kohta nii, et ka laps näeks seda, siis mängida temaga mõnda aega ning siis küsida kus mänguasi on siis laps peaks otsima selle üles. Kui laps on mänguasja kätte saanud tuleks teda julgustada seda lähemalt uurima ja sellega mängima