Tallinna 32. keskkool SVINGERID Esitlus Koostaja: Demi-Maria Reintam 2012 Tallinn Svingimine on paaridevaheliste seksuaalsuhete vorm. Kuigi ajaloost on teada, et taolised suhted on maailmas sajandeid olnud, said need oma nimetuse 1957. aastal USA's. Sealt liikus svingimine Euroopasse, okupeeris pealinnad ja suured linnad. Täna võtab svingimise liikumine hoogu ning muutub aina populaarsemaks. Svingimine peab saavutama paari püsitatud eesmärgi, sest vastasel juhul toob see endaga rohkem pettumusi ja probleeme kaasa. Tihti hakkavad svingima paarid, kes ei taha armastatuid petta, otsivad seksis vaheldusrikkust, täiendavat naudingut, võimalik, et tahavad oma ,,kodust" seksi vürtsitada või ellu äratada. Tavaliselt on sellistes paarides üks partner, sagedamini naine, juhitav ning suurima heameelega lahendaks ta kõik need probleemid täiesti teistsugusel viisil. Juhtub ka selliseid asju, et svingima h...
näitab, kui palju kaubagruppe ja millised kaubagrupid on sortimendis esitatud. Sügavus näitab kui rikkalik on sortiment, st kui palju leidub üksikute kaubagruppide artikleid ja variante. Sortimendi laiendamine tähendab selliste uute kaubagruppide võtmist sortimenti, mis ülejäänutega ei konkureeri. Sortimendi sügavamaks muutmine tähendab seda, et pakutakse rohkem alternatiive ja suuremaid valikuvõimalusi. Klientidel on suuremad võimalused leida seda, mida ta soovib. Sortimendi imidzile tuleb kasuks kui klient leiab talle meeldiva kauba ühest kohast. Ebaõnnestumine sellel alal võib anda negatiivse imidzi. Sortimendi imidzi tähtis osa on kauba elutsükkel. Juurutusfaasis on tarbija seisukohalt tegemist veel varajase ajaga. Kasvufaasis on põhiliseks ostjaks kas esmaostja või püsiklient. Küpsusfaasis ostetakse kaupa masstarbija poolt, kes on esmatarbijast ettevaatlikum ja konservatiivsem. Langusfaasis
valdkonnas. Uudised tegi loetavaks see, et nad olid uudsed ja polnud kasutatud minevikku, 5 pigem kõneldi tulevikuplaanidest või olevikus toimunust. See pani edasi mõtlema, kuidas eesmärgid saavutada. Vooremaa ilmumisajal, 1989. aastal, oli tehnika märksa enam arenenud ja riik iseseisvumas nin varst saavutanud taasiseseisvuse. Pöörati tähelepanu riigi edasiminekule, imidzile ja neile, kes olid tema eest võidelnud. Kui Eesti iseseisvus, polnud enam käskijaid, kes kõrgelt kaugelt tööinimesi kamandaksid ja ainutõtt teadsid. Sai mõelda isamaa väärtustele ja kodumaa ilule ning nende nimel pingutada. Sellega kaasnes perekonnale mõtlemine, emad mõtlesid välja, kust saaks lastele tegevust leida, kuidas neil parem kasvada oleks. Üha enam hakati mõtlema kultuurilistele väärtustele ja tutvustati jõgevamaalastele, kuidas
vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. ideoloogilisus ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid lahtiräägitavad kas deviisina v. sloganina v. pikema tekstiga. Tema jaatavas paatoses peitub vastandliku ideoloogia eitus, ta vastandub mingile teisele imidzile. suvalisus imidz on konstruktsioon, mille taga on kellegi suva, ta ei ole tekkinud iseenesest, ta on loodud. (L.Priimägi, 1998. Reklaamikunst) IMIDZI ANTROPOMORFSUS Imidz vahendab kauba näol kujutlust suhtluspartnerist, kes on kauba taga ning see isik on kirjeldatav isiksuseomadustega. (L.Priimägi) Imidz on inimkujuline e. ANTROPOMORFNE.
annaabi.ee 
