elektronmuusikastuudios, Darmstadti suvekursustel (tutvus seal ka Boulezi, Nono jt); esialgu oli tuntud rohkem teoreetiku kui heliloojana (suuteline analüüsima Boulezi, Webernit jms). Heliloojana sai tuntuks orkestriteosega "Apparitions" (1960), mis vastandus serialismi keerukusele ja kus esiplaanil on helimassid ja tämbrimuutused sonorism. Edaspidi sai temast nõutud komp.õpetaja kõikjal Euroopas. Viimased 40 aastat oma elus oli ta imetletumaid heliloojaid maailmas, tõeline elav klassik, kes elutses vaheldumisi Hamburgis ja Viinis, viimastel aastatel ka Pariisis. Looming. Ungaris elades oli sunnitud arvestama poliitilise situatsiooniga (1948. a Stalini manifest) ning lõi peamiselt lihtsamaid rahvalauluseadeid. Pärast Stalini surma 1953 valminud teostes on märgata hilisema Ligeti tunnusjooni, kuid esialgu n-ö pehmes variandis.
publikule mõeldud saksakeelseid (emakeelseid) singspiele (laulumänge). Tema ooperites on toredad tegelaskujud, keda helilooja ilmekalt ka muusika kaudu iseloomustab. Tema ooperid ei ole liiga sünged ega traagilised, seal domineerivad üldinimlikud teemad, näiteks headuse võit kurjuse üle, armastus jne. Tuntumad ooperid on „Don Giovanni”, „Figaro pulm” ja „Võluflööt”. Klaverimuusika on oluline ja arvukas žanr Mozarti loomingus, oli ta ju ise üks imetletumaid pianiste. Paljude klaveriteoste seas on tähtsamad klaverikontserdid (teos klaverile ja sümfooniaorkestrile). Neid on tal kokku 27. Nende esitustel soleeris ta ise ja Viini publik võttis just tema klaverikontserdid kõige paremini vastu. Ka täna on Mozarti klaverikontserdid väga populaarsed ja neid esitatakse palju. Mozarti viimaseks teoseks jäi „Reekviem”, mida ta kirjutas surmaga võideldes ja mis jäigi lõpetamata. (Lõpetas üks tema õpilane/helilooja
Kent püüdis suhteliselt väikesel pindalal luua maksimaalset vahelduvust, mis hoiaks pidevalt ülal pargis jalutaja huvi ja uudishimu. Aed kujundati üksteisele järgnevate vaadete seeriana, mida sai nautida nagu poeesiat... Rousham on tänaseni peaaegu muudatusteta säilinud. Stowe park (1730-ndad). Üks kuulsamaid parke, mida teiste seas ka Kent aitas rajada, oli Lord Cobhami mõis Stowe Buckinghamshire's. See park oli oma aja kõige imetletumaid oma paljude ehituste ja templitega. Algselt oli siin tegemist korrapärase pargiga (esimeseks kujundajaks Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 121 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a maastikuaednik Charles Bridgeman), kogu park oli ääristatud mitmerealiste alleedega. Pargi
annaabi.ee 
