esineb udar ainult emasloomadel. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljastpoolt märgatav vaid väikeste nisade kujul. Nagu teiste sigimisega seotud organite puhul, algab udara märgatav kasv puberteedi ajal ning tema talitlus ja areng on tsüklilised. Loomade sigimise seisukohalt vältimatu organina võib udarat nimetada emaslooma lisasuguorganiks ehk sekundaarseks emassugunäärmeks. Udara anatoomiliseks üksuseks on imeti – nisa koos selle juurde kuuluva imetikehaga. Lehma liitudar on tekkinud udaraveerandite ühinemisel. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu. Udara involutsioniks nimetatakse udara taandarengut, kus toimuvad udarasisesed ehituslikud muutused, väheneb udara suurus ja sekretsioonivõime. 42. Veresooned – arterid, veenid, kapillaarid Veresoonestikuks nimetatakse organismisisest torudesüsteemi, milles ringleva vere kaudu varustatakse kudesid hapiku ja toitainetega, vabastatakse neid
suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu.
sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu.
suuermates juhades sfinkteritaoliselt toimivate ahenenud aladega, 3) asjaoluga, et sekretoorsed lõpposad ei esine üksnes viimasüsteemi lõpphargustega seostunult, vaid näärme lõpposad saadavad viimasüsteemi kogu selle ulatudes, avanedes väikeste viimakäikude kaudu ka otseselt suurematesse juhadesse ja piimatsisterni. Udara jaotus ja ehitus udara anatoomiliseks üksuseks on imeti ehk mammaarkompleks nisa ühes selle juurde kuuluva imetikehaga. Isasloomadel esineb udar rudimentaarsena, olles väljast märgatav üksnes väikeste nisade kujul. Veisel on tagaveerandid esimestest tugevamini arenenud ja piimarikkamad, emisel aga seevastu on rinnaimetid mõnevõrra tugevamad. Mäletsejaliste ja mära udar paikneb kubemepiirkonnas, tagajäsemete vahel, sea udar aga ulatub samalt kohalt eesjäsemeteni. Lehma udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhu ventraalsele seinale udara kandeaparaadi kaudu.
annaabi.ee 
