Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos, sõnumi edastamine selle tähtsust järjest tühistava eituse, litootese kaudu. Sellega
vastuolulisust ja nende omavahelist seost: Eliza väline maneer ja keelekasutus ei suuda varjata team pärinemist alamkihist, kuid tütarlapse sisemine lihtne ja aus olemus on kontrastiks professor Henry Higginsi hingelisele kasvatamatusele. Higginsi väline viisakus seltskonnas võib osutuda vaid kätteõpitud käitumisviisiks, mis ei välista tema sisemist kultuuritust. Autori poolehoid kuulub Elizale, keda on kujutatud taibuka ja kujunemisvõimelisena, imeteldavalt väärikana, satiir on suunatud iseteadliku professori vastu. Shaw suhtus kriitiliselt sõtta ning hakkas kirjutama farsse sõdurist vaatajale. Kirjanik pidas seda sobivaimaks vahendiks sõjasüüdlaste paljastamiseks ja oma pahameele väljendamiseks toimuva vastu. Need ilmusid üldpealkirja all "Pisinäidendid sõjast" (1919) ning pajatasid sõja mõttetusest. Selle ajajärgu olulisemaks teoseks võib lugeda "Südamete murdmise maja" (1917), mis on ühtlasi
Saabunud kuulsus muutis helilooja kõige laiemate ühiskonnakihtide huviobjektiks ning ei tulnud kuigi kaua oodata, kui Verdi muusika kõrval ka temanimelised lipsud, sallid ja kastmed moodi läksid! 8 Neljakümnendad aastad kujunesid Verdi elus pingeliseks loomingu ja otsingute perioodiks. Üks, vahel koguni kaks ooperit aasta jooksul oli imeteldavalt viljaka töö tulemus. Eriti veel siis, kui itaalia ooperitraditsioonide kitsas kest tükk tüki haaval eemaldamist ootas. Võtnud eesmärgiks ideelise sisu rikastamise ning ooperidramaturgia uuendamise, tuli Verdil ennastületavalt tööd murda, enne kui need ülesanded teoks said. Kontakt "Risorgimento" silmapaistvate kirjanike ning Maffeide salongi külastavate vaimuülikutega sunnib küsima: miks on neljakümnendate aastate kaheteistkümnest ooperist