· Minimaalne letaalne HCN doos on inimestel ja loomadel vastavalt 0,5-3,5 mg/kg ja 2- 10 mg/kg. Toksiline ja letaalne konts vereplasmas on vastavalt 0,2 ja 1,0 g/ml. fütoöstrogeenid · Paljud taimed sisaldavad fütoöstrogeene, mille suurtes kogustes söömine (näiteks lutserni või ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal. · Fütoöstrogeenid seonduvad imetajarakus samade retseptoritega, millega östradiool, kuid 20-200 korda väiksema afiinsusega. Seetõttu on nende östrogeenset efekti esile kutsuv toime in vivo 500-10 000 korda nõrgem kui endogeensel östrogeenil. ning nad saavadõ takistada imetajate endogeensete steroidsete östrogeenide toimet ning suuremates doosides indutseerida antigonadotroopseid efekte hüpotalaamuse, hüpofüüsi e. ajuripatsi ning gonaadide tasemel mõlemast soost indiviidide korral.
Minimaalne letaalne HCN doos on inimestel ja loomadel vastavalt 0,5-3,5 mg/kg ja 2-10 mg/kg. Toksiline ja letaalne konts vereplasmas on vastavalt 0,2 ja 1,0 g/ml Paljud taimed sisaldavad fütoöstrogeene, mille suurtes kogustes söömine (näiteks lutserni või ristiku koosseisus) võib rohusööjatel põhjustada viljatust ning isaste feminiseerumist. Nende konts taimes on suurim õitsemise ajal. Fütoöstrogeenid seonduvad imetajarakus samade retseptoritega, millega östradiool, kuid 20-200 korda väiksema afiinsusega. Seetõttu on nende östrogeenset efekti esile kutsuv toime in vivo 500-10 000 korda nõrgem kui endogeensel östrogeenil. ning nad saavadõ takistada imetajate endogeensete steroidsete östrogeenide toimet ning suuremates doosides indutseerida antigonadotroopseid efekte hüpotalaamuse, hüpofüüsi e. ajuripatsi ning gonaadide tasemel mõlemast soost indiviidide korral.
Regulatsioon Ensüümid on ,,õrnad" molekulid Ensüümid on kapriissed, veega võrreldes õrnad. Ei talu kõrget tempi, äärmuslikke pH-sid, puhvrid ei tohi kasvama läinud olla (kontaminatsioon kui valge lebra sees). 19 Rusikareegel mida kontrollitum on ensüümi loomulik keskkond (bioloogiline keskkond, kus ensüüm funktsioneerib), seda ,,õrnem" (kapriissem) on ensüüm. Ntx ensüüm, mis funktsioneerib imetajarakus (täpne pH, väikesed temp kõikumised, kõik on kontrollitud), on küllaltki tundlik. Ensüüm, mis aga töötab rakuvälises keskkonnas, on eeldatavasti stabiilne ja mitte nii nõudlik keskkonna tingimuste suhtes. Ntx mtDNA metabolismi ensüümid on õrnad (Sedman), tsellulaasid on mikroobide poolt keskkonda sekreteeritavad ensüümid, töökeskkond on muld, seetõttu ka stabiilsed (Väljamäe). Ensüümide säilitamine Paremini säilivad tingimustes, kus on madal vee aktiivsus
abil. Selle mehhanismi alusel tekivad esmalt üksikahelalised DNA katked mõlemal homoloogilisel kromosoomil. Seejärel toimub ssDNA ahelate eraldumine algsest DNA molekulist ja ühest kromosoomist eraldunud ahela ülekanne temaga homoloogilise kromosoomi komplementaarsele ahelale. Toimub üksikahelate assimilatsioon, mille käigus ühest homoloogilisest kromosoomist pärit üksikahel vahetab välja talle homoloogilise ahela teises homoloogilises kromosoomis. Imetajarakus stimuleerib seda protsessi valk Rad51. Asukohta vahetanud DNA ahelate otsad seotakse katke kohas kovalentselt homoloogilise kromosoomi DNA-ga. Kahe homoloogilise kromosoomi baasil moodustub X-kujuline struktuur, kus 88 homoloogilised kromosoomid on teineteisega ühendatud üksikahelaliste sildade kaudu, mis on teineteisega risti. Selline struktuur võib pöörduda (roteeruda) 180° ümber oma telje. Kui nüüd endonukleaas lahutab
abil. Selle mehhanismi alusel tekivad esmalt üksikahelalised DNA katked mõlemal homoloogilisel kromosoomil. Seejärel toimub ssDNA ahelate eraldumine algsest DNA molekulist ja ühest kromosoomist eraldunud ahela ülekanne temaga homoloogilise kromosoomi komplementaarsele ahelale. Toimub üksikahelate assimilatsioon, mille käigus ühest homoloogilisest kromosoomist pärit üksikahel vahetab välja talle homoloogilise ahela teises homoloogilises kromosoomis. Imetajarakus stimuleerib seda protsessi valk Rad51. Asukohta vahetanud DNA ahelate otsad seotakse katke kohas kovalentselt homoloogilise kromosoomi DNA-ga. Kahe homoloogilise kromosoomi baasil moodustub X-kujuline struktuur, kus homoloogilised kromosoomid on teineteisega ühendatud üksikahelaliste sildade kaudu, mis on teineteisega risti. Selline struktuur võib pöörduda (roteeruda) 180° ümber oma telje. Kui nüüd endonukleaas lahutab