Naiste keskmine eluiga on 77,8 aastat ja meestel on 69,4 aastat. Poola on üsna haritud riik , sest kirjaoskamatuid on seal ainult ligikaudu 0,5%. Poola kuulub Põhja riikide hulka ning ta on teise maailma riik, mis tähendab, et riik on arenenud. 2003 aasta ÜRO inimarengu aruandest saab näha, et mobiiltelefone 1000 elaniku kohta on 259 ja interneti kasutajaid 1000 inimese kohta on täitsa vähe, kõigest 98 inimest. Kuid samas pole see arv imestav, sest ainult 60% elanikkonnast elab linnades, ülejäänud elavad taludes. Hetkel on Poolas rahvastikuiive 4,11 promilli ning sellest järeldame, et rahvaarv kasvab. Kasutatud lingid: http://www-1.mtk.ut.ee/varska/2001/Makromaj_sotspol/Kaldaru.pdf http://www.estemb.pl/est/ariinfo/aid-188 http://www.poola.ee/uus/poola/?m=1&jutt=105&keel=ee http://mega.km.ru/Bes_98/encyclop.asp?TopicNumber=50222 www.riigikogu.ee/doc.php?46220 http://www.miksike
Oma teadmised omandas talupoeg tasa ja targu pika aja jooksul. Kui mõelda, et Tammsaare võrdleb matse inglastega, siis tänapäeval poleks see mingil moel mõeldav. Mõlemad on küll püsivad ja alalhoitud, kuid tänapäevases kontekstis vaadatakse erinevalt inglastest matse pigem eemaloleva pilguga. Matsist on saanud negatiivne ning vurlest positiivne persoon. Vurled on selgesti matside üle võimust võtnud. Kuna vurled on pigem seotud linnarahvaga, siis pole see sugugi ka imestav. Uusaja algul elasid inimesed veel suuremal jaol maal. Ka 19. sajandi eestlane ei tükkinud linna, kuna rikas oli see, kes omas oma talu ja maad. Linna ei roninud naljalt keegi. Tänaseks on toimunud aga linnastumine. Maal elab vaid 30% eestlastest. Maaelu tähtsus on oluliselt vähenenud, mida tõestab ka inimeste ükskõiksus eestimaiste põllutoodete üle. Ostetakse seda, mis on odavam, mitte seda, mis on kasvatatud omal maal
kategoorias. See leht on mõeldud alguspunktina, et toetada igaüht, kes soovib end siduda eneseavastamise süvendamise protsessiga ja toetada suuremat mõistmist ja ühendust inimeste vahel. A) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused on täidetud ARMASTUS ELEVUS TÄNULIKKUS Kaastundlik RAHULIKKUS Sõbralik Imestav Tunnustatud Armastav Innukas Liigutatud Avatud südamega Tüüne Tulihingeline Tänulik Sümpaatne Vaikne Virgutav Puudutatud Õrn Mõnus Entusiastlik Soe Keskendunud
jaotus ei ole lõplik, sest mitmed emotsioonid võivad kuuluda mitmesse rühma. 6 A) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused on täidetud ARMASTUS ELEVUS TÄNULIKKUS Kaastundlik RAHULIKKUS Sõbralik Imestav Tunnustatud Armastav Innukas Liigutatud Avatud südamega Tüüne Tulihingeline Tänulik Sümpaatne Vaikne Virgutav Puudutatud Õrn Mõnus Entusiastlik
Huvitav, et valvest hoolimata murrab poodi vargaid, kes ühe ööga teevad tühjaks kogu korpuse. Kus nad küll asuvad, milliste tarade vahel tuiavad? Võin nüüdki istuda mere ääres, ja vaadata läbi auguga kivi, kui minu selja taha istub üks seltskond, lärmakas, plastesemeline. Nad eeldavad, et lähen peagi ära, sest olen siin kindlasti istunud juba kaua. Olen siin istunud aastakümneid, vahetan ainult kohta, olen selge jälg, nägematu. Mitte midagi imestav liiv. Ümberringi on tühi rand, kõik nad veel siiski otsivad lähedust, õnneks. Liiglähedusest pean tõusma ja leidma endale teise paiga. Huvitav, merest veel tõuseb olendeid, kes ööga võivad tühjaks teha terve me kaldapealse. Siin nad elavad, nende piiride kohal lendavad. (Luulekogust "Selge jälg" Tuum 2005) 9 Kokkuvõte: Ma leian, et Elo Viidingu luule on tänapäeva ühiskonnale mõnus puremisvara. Tema luules on
tundlikkust Vanus: 5-6 a Osavõtjad: 5-6 mängijat Vahendid: erinevad riidelapid või mitmesuguste ilmetega karunäod Mängu käik: Lapsed valivad endale meeldiva riidelapi või karunäo. Iga laps räägib, miks ta just sellise asja valis ja missugune tuju tal on. Näiteks: Laps valib lillelise riidelapi ja ütleb, et talle meeldivad punast värvi lilled. Tal on rõõmus tuju, kui on palju lilli koos. Karunäo valinud laps ütleb: "Karul on väikesed silmad ja imestav suu. Ta kissitab silmi, sest päike paistab. Tal on hea tuju. Minul on ka hea tuju, kui päike paistab." KEELE-, KÕNE- JA LUGEMISMÄNGUD ÜTLE SÕNA, KUS ON SEES (ALGUSES, LÕPUS) SEE HÄÄLIK! Eesmärgid: arendada kuulmistaju ja oskust häälikuid sõnaes eristada Vanus: 5-7 a Osavõtjad: 2-10 mängijat Vahendid: puust täring, mille külgedel on tähed Mängu käik: Lapsed veeretavad täringut ja ütlevad sõna, kus vastav häälik on sõna sees (alguses, lõpus).
annaabi.ee 
