komeetlikku tõusu kümnevõistluse tähtede orbiidile. Mõelgem vaid: 17- aastaselt suurmeister ühel raskeimal spordialal. Eesti kergejõustiku kuningas. Maailmarekordimees omavanuste hulgas( ligi- kaudu 900 punktiga edestas järgmist konkurenti NSV Liidu koolinoorte spartakiaadil). Tolle aja tunnustatud treenerid on öelnud: '' kümnevõistlejat, kes nii hästi valdaks kõigi üksikalade tehnikat, ei leia naljalt ka maailma tippmeeste hulgast''. Ja mis on eriti imestamist väärt jälle tuli imetegija kergejõustikku, väga vähe tuntud külakohast. Valter Külvet sirgus väljapaistvaks kümnevõistlejaks vägagi tagasihoidlikes sportimistingi- mustes, kuid ideaalselt oma õpetaja- ja isakohust täitnud Toomas Külveti juhtimisel. Toomas Külvet, 44- aastane Õisu tehnikumi kehalise kasvatuse õpetaja, on pärit pärnust, koolis käinud Türil ja õpetajakutse omandanud viiekümnendatel aastatel Tartu Riikliku Ülikooli kehakultuuri-
kõrgemale sugumõistele (genus proximus) ega ka liigierisusele (differentia specifica), siis piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - "armastama", sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste lahtimõtestamise juures. Platoni seletus filosoofiale on kindlasti teravmeelne, aga see ei ütle palju filosoofia tegeliku tekke ja kreeka filosoofia spetsiifika (eristavate iseärasuste) kohta. Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu
Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatakse tavaliselt näiteks Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jms. Mõistuse kummardamine, omal kohal on argumendid, järeldused, rangus, mitte irratsionaalne kuulutamine. Metafüüsikas on koos kaks aspekti: filosoofia kui imestamine, pidev püüdlemine ilma lõppu jõudmata ja süsteemsuse, lõpetatuse iha (mis vahel varjutab ka imestamist). Metafüüsiline filosoofia on alati holistlik, tervikut haarata püüdev. Olemus (substants) millele saab toetuda, aga mis ise toetuspinda ei vaja. Mis on see, mis teeb inimesest inimese? Inimese olemus. Põhjuslikkus: (Determinism) kõik sündmused on põhjuslikult seotud. Kõik, mis juhtub, sellele on põhjendused olemas (Indeterminism) põhjuslikke seoseid ei ole üldse. David Hume - Ei ole korrektne öelda, et külma veega karastamine põhjustab head tervist
annaabi.ee 
