Taimviburloomad kloroplastidega algloomad, tuntuim esindaja roheline silmviburlane. Loomviburloomad kloroplastid puuduvad, tuntumaid esindajaid parasiit lamblia. Elutseb inimse kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapiteedes, põhjustab haigust lamblioos. Inimene nakatub lamblia tsüstide abil, mis võib leiduda puu-ja juurviljal, keetmata vees ja pesemata kätel. Parasiidid kahjustavad soolestiku limaskesta, häirivad seedetegevust ja pärsivad soole imendumisfunktsiooni. Väljakujunenud lamblioosi puhul võivad inimesel tekkida kesknärvisüsteemi, südame- vereringeelundkonna ja maksa kahjustused. Trihhomoonas ülemaailmse levikuga parasiitne loomviburloom. Elutseb kuse-ja suguteedes, kahjustab epiteelkudet ning põhjustab haigust trihhomonoos. Levib suguhaigusena. Niisketel pindadel näiteks käterätil võib elus püsida 1-2 tundi. Ripsloomad Rohkearvuline algloomade hõimkond, üle 3000 liigi. Kõige
hindamiseks. Selleks manustatakse suu kaudu 25g ksüloosi. Normaalselt peaks uriiniga väljutatama 5h jooksul enam kui 4g ksüloosi. Sellest väiksem kogus viitab imendumishäiretele. Laktoositest laktoositalumatuse (laktaasi defitsiidi) kindlaks tegemiseks: suu kaudu manustatakse 50g laktoosi, mis lõhustub laktaasi toimel galaktoosiks ja glükoosiks ja seega viimase tase peaks veres tõusma, kuid seda ei juhtu laktoositalumatuse korral. Schillingi test imendumisfunktsiooni hindamiseks niudesooles. Siin manustatakse vereloome seesmist faktorit koos radioaktiivselt märgistatud 57Co- vitamiin B12. Kaks tundi hiljem manustatakse suu kaudu kobalamiini, mis peaks esile kutsuma radioaktiivselt märgistatud B12 väljutuse neerude kaudu ja kobalamiini puudujäägi kompenseerima. 57Co- kobalamiini väljutuse langus alla 6% isotoobi suu kaudu manustatud kogusest on tõendiks imendumishäiretest ileumis. Süljenäärmete talitluse hindamiseks kasutatakse järgnevaid
Peensoole seina moodustavad limaskest, lihaskest ja serooskest Limaskest Limaskesta moodustavad ühekihiline prismaatiline epiteel, limaskesta päriskiht, limaskesta lihaskiht ja submukooskiht Limaskesta pind on iseloomuliku väljanägemisega tänu tsirkulaarkurdudele, hattudele ja krüptidele Kõik need struktuurid suurendavad tunduvalt peensoole välispinda, mis on oluline imendumisfunktsiooni täitmisel Peensooles limaskesta pinnal paiknevad soolehatud on umbes 1mm kõrgused limaskesta jätked, mis on pealt kaetud ühekihilise prismaatilise epiteeliga Soolehattude arv on kõrge kaksteistsõrmiksooles, madalam aga niudesooles Soolehattudel eristame äärisrakke, karikrakke, endokrinotsüüte Soolehattude äärisrakud on kõrged, raku ülemisel pinnal on tihe ääris, funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena – rakkude
annaabi.ee 
