hõljus nagu naise seelik. ikka nagu läbi une. Vajus nagu lumemägi Kuni äratet sai tema aknasse see valge vägi, - nüüd ju hellameelne ema - ümber lõhn, vist seitse võru, pesapõhjas murdund koorest imal-magus, pisut mõru. oma lihast-verest noorest. Tuul kui tõstis valgeid patju, Tundis kõhu all ta ploomi - näisid ära auravat ju - pehmeid, paljaid imeloomi. hebemeid siis all ja ülal Taipas! Lendu! Kinni kihust, pillutada kogu külal. sääse, kärbse - kõigi ihust! Puu siis tõsines ja tukkus, Puhu üles, alla puhu! oma roheluses lukkus. Kõik, mis mahtus, suhu! suhu! On ta väsind suurest armust? Nokkis maast ja ahmis õhust: Mahlus käärib loomis-karmust. aetud viiest-kuuest kõhust. Juba priiskabki kui purjus: Oi, neid põhjatumaid suid!
aastast ka sõjaväeasulate elanike pojad, kes arvati sõjaväkke kuuluvaks sünnist 2 alates. (Juudid olid Venemaal sõjaväekohuslased 1827. aastast peale.) Eestlased teadsid juutidest Piibli kaudu juba ammu enne seda, kui neid Eestis oma ihusilmaga nägid, ja vastavad olid ka eelarvamused. Näiteks olevat millalgi 1850. aastatel Rakverre komandeeritud juute kohapeal vaatama kogunetud kui imeloomi. "Aus ristirahvas" ei tahtnud oma silmi uskuda: juudid olid samasugused inimesed nagu kõik teisedki, ilma sarvede ja sabata. 1865. a sai osa juute õiguse elada väljaspool "juudi asuala" (st ka Eestis) - nimelt esimese järgu kaupmehed, kutsetunnistusega käsitöölised ja kõrgharidusega spetsialistid. Kogudused tekkisid lisaks Tallinnale (1830) ka Tartus (l867), Pärnus (1869), Va1gas (1871), ViIjandis (l876), Narvas (1877), Kuressaares (1882), Rakveres (1887) ja Võrus (1887)
93. Kirjelda kreeka romaani temaatikat, millist mõju on see zanr avaldanud hilisemale euroopa kirjandusele? teemadeks olid peamiselt tundemaailm, eraelu, olustikulised sündmused ja perekondlikud suhted. Keskajal oli väga populaarne Rooma ajast pärit pseudoajalooline teos "Aleksandri teod". See räägib peamiselt Aleksander Suure retkest idamaadesse, kus ta kohtab igasuguseid elukaid: inimsööjaid, hiiglasi, imeloomi ning tutvub kummalise loodusega. Kitsamas mõttes nimetatakse kreeka romaaniks aga lembe- või olustikuromaani. Lemberomaanide kangelasteks on enamasti noormees ja neiu, mõlemad on haruldaselt kaunid. Neil tekib armastus esimesest silmapilgust või puhkeb niisama äkki, kuid sündmused viivad nad lahku. Nad langevad nt röövlite kätte või kiusavad neid türannid. Lahus olles jäävad nad ustavaks oma armastusele ja taluvad piinu ning kogevad ohte
annaabi.ee 
